Keemiatööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:


==Eesti keemiatööstus==
==Eesti keemiatööstus==
Eesti aladel valmistati [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin]]a jm juba palju sajandeid tagasi [[mõis]]ate või hiljem ka [[talu]]de juurde püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid [[vabrik]]uid. Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks [[Räpina]] [[paber|paberiveski]] (1734), Rõika-[[Meleski]] [[klaas]]ivabrik (1792), [[Revel]]is Maarjamäel [[suhkur|suhkrutehas]] (1811) ja mitmed vabrikud [[Narva]] jõe piirkonnas nagu [[äädikas|äädikavabrik]] (1826), milles hiljem valmistati ka [[värvid|värve]] ja [[vasevitriol]]i. Esimene aurujõul töötav [[viin (jook)|viina]] [[destillaator]] rajati 1817. aastal [[Raadi mõis]]a juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas [[piiritus]]. [[Kunda]]s algas [[tsement|tsemendi]]tootmine 1871. [[Viljandi]] kirikumõisa maadel asutati [[tuletikud|tikuvabrik]] 1889.
Eesti aladel valmistati [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin]]a jm juba palju sajandeid tagasi [[mõis]]ate või hiljem ka [[talu]]de juurde püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid [[vabrik]]uid. Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks [[Räpina]] [[paber|paberiveski]] (1734), Rõika-[[Meleski]] [[klaas]]ivabrik (1792), [[Pärnu]]s asutati õlivabrik [[linaõli]] ja [[värnits]]a valmistamiseks. [[Revel]]is Maarjamäel töötas [[suhkur|suhkrutehas]] (1811) [[Brasiilia]] [[suhkruroog|suhkruroo]] baasil kuni 1837 ja hiljem ehitati ümber [[tärklis]]e ja [[piiritus]]e tootmiseks. [[Narva]] jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu [[äädikas|äädikavabrik]] (1826), milles hiljem valmistati ka [[värvid|värve]] ja [[vasevitriol]]i. Esimene aurujõul töötav [[viin (jook)|viina]] [[destillaator]] rajati 1817. aastal [[Raadi mõis]]a juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas [[piiritus]]. [[Kunda]]s algas [[tsement|tsemendi]]tootmine 1871. [[Viljandi]] kirikumõisa maadel asutati [[tuletikud|tikuvabrik]] 1889.


Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist [[1876]] [[Tallinn]]as. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) koduleheküljel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest <ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest Keemiatööstusest Eestis]</ref> ja selle ajaloost.<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref>
Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist [[1876]] [[Tallinn]]as. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) koduleheküljel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest <ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest Keemiatööstusest Eestis]</ref> ja selle ajaloost.<ref>[http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu Keemiatööstuse ajalugu]</ref> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref>[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref>

Redaktsioon: 26. juuni 2015, kell 11:17

Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals

Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks.

Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet.

Eesti keemiatööstus

Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või hiljem ka talude juurde püstitatud ahjudes kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid. Eesti esimesed keemiaettevõtted olid näiteks Räpina paberiveski (1734), Rõika-Meleski klaasivabrik (1792), Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Revelis Maarjamäel töötas suhkrutehas (1811) Brasiilia suhkruroo baasil kuni 1837 ja hiljem ehitati ümber tärklise ja piirituse tootmiseks. Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. Kundas algas tsemenditootmine 1871. Viljandi kirikumõisa maadel asutati tikuvabrik 1889.

Keemiatööstuse alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist 1876 Tallinnas. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) koduleheküljel on kokkuvõtlik ülevaade Eesti keemiatööstusest [1] ja selle ajaloost.[2] Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.[3]

Eesti tähtsaim maavara, põlevkivi, on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Põlevkivitööstus tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut.

Eesti NSV (1940 - 1991) perioodi tähtsamad keemiatööstuse ettevõtted olid:

Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on tsement, lubi, väetised, klaas, paber ja tselluloos ning pesuvahendid.

Vaata ka

Viited