Połack: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
21. rida: 21. rida:


[[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 80,03%, [[venelased|venelasi]] 14,75%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,86%, [[poolakad|poolakaid]] 0,43% ja [[juudid|juute]] 0,29%.
[[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 80,03%, [[venelased|venelasi]] 14,75%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,86%, [[poolakad|poolakaid]] 0,43% ja [[juudid|juute]] 0,29%.

==Ajalugu==
==Ajalugu==
Połack (Polotsk) on üks vanemaid [[idaslaavlased|idaslaavi]] linnu. Seda mainiti [[Nestori kroonika]]s koos [[Murom]]i ja [[Beloozero]]ga seoses [[862]]. aasta sündmustega. Połack koos [[Kiiev]]i ja [[Novgorod]]iga on üks vanemaid idaslaavi linnu. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. [[10. sajand]]il oli Połack [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] keskus, [[12. sajand]] jagunes vürstiriik maakondadeks ning [[1223]]. aastal liideti ja muudeti [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] osastisvürstiriigiks.
Połack (Polotsk) on üks vanemaid [[idaslaavlased|idaslaavi]] linnu. Seda mainiti [[Nestori kroonika]]s koos [[Murom]]i ja [[Beloozero]]ga seoses [[862]]. aasta sündmustega. Połack koos [[Kiiev]]i ja [[Novgorod]]iga on üks vanemaid idaslaavi linnu. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. [[10. sajand]]il oli Połack [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] keskus, [[12. sajand]] jagunes vürstiriik maakondadeks ning [[1223]]. aastal liideti ja muudeti [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] osastisvürstiriigiks.

Redaktsioon: 24. juuni 2015, kell 21:12

 See artikkel räägiv Valgevene linnast; Poola linna kohta vaata artiklit Płock.

Połack

valgevene Полацк * / Połack *transkriptsioon: Polatsk
vene Полоцк (Polotsk)

Pindala 40,8 km²
Elanikke 84 968 (2014)

Koordinaadid 55° 29′ N, 28° 48′ E
Połack (Valgevene)
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal

Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk[viide?], venepäraselt Polotsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Linn asub Lääne-Dvina jõe ääres. 2006. aasta seisuga oli Połackis 87 500 elanikku.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest valgevenelasi 80,03%, venelasi 14,75%, ukrainlasi 1,86%, poolakaid 0,43% ja juute 0,29%.

Ajalugu

Połack (Polotsk) on üks vanemaid idaslaavi linnu. Seda mainiti Nestori kroonikas koos Muromi ja Beloozeroga seoses 862. aasta sündmustega. Połack koos Kiievi ja Novgorodiga on üks vanemaid idaslaavi linnu. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. 10. sajandil oli Połack Polotski vürstiriigi keskus, 12. sajand jagunes vürstiriik maakondadeks ning 1223. aastal liideti ja muudeti Smolenski vürstiriigi osastisvürstiriigiks.

Linnas on 10441066 ehitatud Püha Sofia katedraal. 11.12. sajandil toimusid Polotski vürstiriigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati Püha Sofia katedraal, märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest Novgorodi Vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigiga, kus ehitati samuti Ida-Rooma Konstantinoopoli Hagia Sophia eeskujul Novgorodi Püha Sofia katedraal ja Kiievi Püha Sofia katedraal.

Enne Läänemere ristisõdu kogusid Połacki vürstid andamit neid ümbritsenud balti hõimudelt (žemaitid, latgalid jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: Jersika vürstiriik ja Koknese vürstiriik. Liivimaa ristisõja algetapil, asudes levitama ristiusku Daugava jõe suudmes liivlaste seas, nõutas Üksküla piiskop Meinhard nõusolekut Połacki vürstilt Vladimirilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud 1212. aastal sõlmima Riia piiskopiga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma liivlaste alade taotlemisest. 1216. aastal kavandas vürst Vladimir saarlastega ühist sõjakäiku Riiale, kuid suri enne sõjakäiku.

13. sajandil liideti Valge-Vene alad Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga ja hiljem Rzeczpospolitaga.

17. sajandi Vene-Poola sõdade 1654–1667 aastate Vene-Poola sõja ajal kuulus linn ja kindlus aastatel 1654–1665 Moskva tsaaririigi võimu alla.

1772. aastal liideti Esimeses Poola jagamises Połacki piirkond Venemaa keisririigiga.

1777. aastal nimetati Połack kubermangulinnaks, aastatel 1778–1796 oli linn Polotski asehalduskonna keskus. 1796. aastast Valgevene, Vitebski kubermangu maakonnalinn.

Vaata ka