Mutionu pidu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:


==Mugandus==
==Mugandus==
Algsel kujul kirjeldas luuletus [[kevadpühad|kevadpühi]], mis väljusid liigse õllejoomise tõttu kontrolli alt. Kombekamaks kohandatud versioonis on [[õlu]] asendatud "kastejoogiga", samuti on välja vahetatud teised toidud ja joogid: [[kaaren]] sõi [[kapsapirukas|kapsapiruka]] asemel [[Karusmari|karusmarju]], [[kull]] lihaviiluka asemel kurejooki ja [[orav]] näris [[vorst|vorstijupi]] asemel [[käbi|käbijuppi]].<ref name="tegelikult">Alo Lõhmus [http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/mis-juhtus-mutionu-peol-tegelikult.d?id=44456377 "Mis juhtus Mutionu peol tegelikult?"] Maaleht, 22. aprill 2011</ref>
Algsel kujul kirjeldas luuletus [[kevadpühad|kevadpühi]], mis läksid liigse õllejoomise tõttu käest. Kombekamaks kohandatud versioonis on [[õlu]] asendatud "kastejoogiga", samuti on välja vahetatud teised toidud ja joogid: [[kaaren]] sõi [[kapsapirukas|kapsapiruka]] asemel [[Karusmari|karusmarju]], [[kull]] lihaviiluka asemel kurejooki ja [[orav]] näris [[vorst|vorstijupi]] asemel [[käbi|käbijuppi]].<ref name="tegelikult">Alo Lõhmus [http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/mis-juhtus-mutionu-peol-tegelikult.d?id=44456377 "Mis juhtus Mutionu peol tegelikult?"] Maaleht, 22. aprill 2011</ref>


Mõlemas versioonis langeb kokku esimene salm:
Mõlemas versioonis langeb kokku esimene salm:

Redaktsioon: 24. juuni 2015, kell 22:03

"Mutionu pidu" (algselt "Mutionu pühadepidu") on üks Eesti tuntumaid lastelaule. Selle algsete, 1926. aastal ajakirja Päiksetar märtsinumbris (mis jäi ka ainsaks) pseudonüümi A all avaldatud sõnade autor on Alide Dahlberg. Autor ilmus avalikkuse ette alles 1960. aastal.[1] Nii laulu teksti kui ka viisi peetakse sageli anonüümseks.

Tänapäeval on tekst tuntud mugandatud versioonis, mille lõi helilooja ja muusikapedagoog August Kiiss 1931. aastal, lühendades teksti 18 salmilt kuuele. Kiiss oli ka laulu esimese viisi autor, teist korda viisistas laulu 1955. aastal helilooja Gustav Ernesaks ("Mutionu pidu meeskoorile, poistekoorile ja roopillile").[1] Mugandatud tekst on avaldatud paljudes algklasside muusikaõpikutes ja laulikutes[2].

"Mutionu pidu" on eesti kultuuris levinud motiiv, sellest on tehtud mitmesuguseid mugandusi eri žanrites, eriti kindlalt püsib see lasteaedade repertuaaris.[3][4][5]. Lastelaulule viidatakse ka metafoorina, sellega on ajakirjanduses võrreldud näiteks konkurssi Eesti Laul ja ühiskondliku leppe allkirjastamist[6][7][8][9][10]. Laulu on mugandusena esitanud muuhulgas ansamblid Kukerpillid[11], Toomapojad[12] ja Noorkuu[13], algversioonis Vennaskond (plaadil "Anarhia agentuur", 2011)[14]. Kukerpillide esituses avaldati see ka 2005. aastal ilmunud Sirje Toomla ja Jaanus Vaiksoo eesti keele õpikus 1. klassile "Ilus emakeel".[15]

1985. aastal valmis režissöör Valter Uusbergi käe all Tallinnfilmis joonisfilm "Laululood", mille esimene pool põhineb laulul "Uhti-uhti uhkesti" ja teise aluseks on "Mutionu pidu".

Mugandus

Algsel kujul kirjeldas luuletus kevadpühi, mis läksid liigse õllejoomise tõttu käest. Kombekamaks kohandatud versioonis on õlu asendatud "kastejoogiga", samuti on välja vahetatud teised toidud ja joogid: kaaren sõi kapsapiruka asemel karusmarju, kull lihaviiluka asemel kurejooki ja orav näris vorstijupi asemel käbijuppi.[1]

Mõlemas versioonis langeb kokku esimene salm:

Elas metsas mutionu
keset kuuski noori, vanu.
Kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügaval.[1]

Samuti kattuvad enamjaolt muganduse 2.-4. ja algteksti 7.-9 salm. Muganduse 5.-6. salm on loodud algupärandi 10.-11. salmi põhjal. Täielikult puudub Kiissil algtekst alates Dahlbergi 12. salmist:[1]

Aeti juttu, tehti nalju,
lauldi, joodi õlut palju, –
uimane ju karu pea,
teisedki ei piiri pea.[1]

Alide Dahlbergi variandis lõppes pidu 17.-18. salmis tüli ja kehavigastustega:[1]

Harakal ei olnud saba,
jänes otsis karku taga,
kaaren paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.[1]

Viited

Välislingid