Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.


Maagaas kuulub [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täoelik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk.<ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref>
Maagaas kuulub [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täielik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk.<ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref>


Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" />
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" />
15. rida: 15. rida:
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.


[[File:Colonne distillazione.jpg|thumb|Maagaasi distsileerimine]]
[[File:Colonne distillazione.jpg|thumb|Maagaasi tööstuslik puhastamine]]
Suured maagaasi leiukohad asuvad [[Venemaa]] [[territoorium]]il. Neist suurim on [[Urengoi gaasimaardla]], mis asub [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]. Seal leidub umbes 10<sup>13</sup> m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile [[Gazprom]].
Suured maagaasi leiukohad asuvad [[Venemaa]] [[territoorium]]il. Neist suurim on [[Urengoi gaasimaardla]], mis asub [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]. Seal leidub umbes 10<sup>13</sup> m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile [[Gazprom]].


Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]], [[Alžeeria]], [[Holland]], [[Norra]], [[Indoneesia]], [[Iraan]] ja [[Usbekistan]].
Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Suurbritannia]], [[Alžeeria]], [[Holland]], [[Norra]], [[Indoneesia]], [[Iraan]] ja [[Usbekistan]].

Eestis on maagaasi kätte saadud [[Keri]], [[Prangli]], [[Aksi]], [[Rammu]] ja [[Koipsi]] saartelt ning [[Ihasalu laht|Ihasalu lahest]]. Gaas on tekkinud viimasest jäävaheajast pärinevate taimejäänuste ja turba lagunemisest ning on suletud savikas [[moreen]]is asuvatesse väikestesse [[lääts (geoloogia)|läätsedesse]]. Küll on aga selle gaasi hulk väike ja koostis ebaühtlane ning selle kasutamine ei ole majanduslikult praktiline.<ref>[https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31289/maagaasi_leiukohad_eestis.html Maagaasi leiukohad Eestis] Tartu Ülikool</ref>


==Viited==
==Viited==
29. rida: 31. rida:


==Välislingid==
==Välislingid==

{{commonskat|Natural gas|Maagaas}}
{{commonskat|Natural gas|Maagaas}}
* Siiri Velling ja Taavi Vaasma: [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31289/index.html Energiaallikas maagaas] Tartu Ülikool, 2013


{{geo-toim}}
{{geo-toim}}

Redaktsioon: 22. juuni 2015, kell 00:00

Maagaasi jaotamine
Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal

Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.

Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termotuumseks. Maagaas on harilikult tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul.

Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates (naftagaas) või gaasikondensaadiga (gaasikondensaadigaasid) või eraldi gaasimaardlates (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on metaan, nafta ja gaasikondensaadigaasid sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid süsivesinikke.

Maagaas kuulub fossiilkütuste hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk.[1]

Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike Venemaalt. [1]

Maagaasi eripõlemisssoojus on olenevalt koostisest 32,5–54,5 MJ/m³. [2]

Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³.

Maagaasi tööstuslik puhastamine

Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil. Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom.

Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan.

Eestis on maagaasi kätte saadud Keri, Prangli, Aksi, Rammu ja Koipsi saartelt ning Ihasalu lahest. Gaas on tekkinud viimasest jäävaheajast pärinevate taimejäänuste ja turba lagunemisest ning on suletud savikas moreenis asuvatesse väikestesse läätsedesse. Küll on aga selle gaasi hulk väike ja koostis ebaühtlane ning selle kasutamine ei ole majanduslikult praktiline.[3]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012
  2. ↑ EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995
  3. ↑ Maagaasi leiukohad Eestis Tartu Ülikool

Vaata ka

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maagaas&oldid=4217324"