B4-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
[[Image:Choline-cation-3D-balls.png|right|thumb|Koliini struktuur]] |
[[Image:Choline-cation-3D-balls.png|right|thumb|Koliini struktuur]] |
||
'''Koliin''' ehk [[B-rühma vitamiinid|B<sub>4</sub>-vitamiin]] on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B- rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> Erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin. |
'''Koliin''' ehk [[B-rühma vitamiinid|B<sub>4</sub>-vitamiin]] on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B- rühma [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvate vitamiinide]] hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> Erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin. |
||
==Saamine== |
==Saamine== |
||
| 58. rida: | 58. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
*[[1849]]. aastal avastas [[Thèodore-Nicolas Golby]] (1811–1876) munakollasest letsitiini. |
*[[1849]]. aastal avastas [[Thèodore-Nicolas Golby]] (1811–1876) munakollasest letsitiini. |
||
*[[1849]]. aastal avastas Saksa keemik [[Adolph Friedrich L. Strecker]] (1822–1871), et härja aju kuumutamisel muutub [[letsitiin]] koliiniks, ning eraldas koliini sapinõrest.<ref>John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, [http://books.google.ee/books?id=RJpEbB9_c9MC&pg=PA4&lpg=PA4&dq=Adolph+Strecker+and+discovery+of+choline&source=bl&ots=LvyGxElGU_&sig=sEQ5tv3F7rVAmGo4r5s1JWa5VsY&hl=et&sa=X&ei=L4P_UdLKGYLTtAbTkYDIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Adolph%20Strecker%20and%20discovery%20of%20choline&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)]</ref><ref>Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, [http://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2Fs12264-011-1523-5.pdf Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)]</ref> |
*[[1849]]. aastal avastas Saksa keemik [[Adolph Friedrich L. Strecker]] (1822–1871), et härja aju kuumutamisel muutub [[letsitiin]] koliiniks, ning eraldas koliini sapinõrest.<ref>John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, [http://books.google.ee/books?id=RJpEbB9_c9MC&pg=PA4&lpg=PA4&dq=Adolph+Strecker+and+discovery+of+choline&source=bl&ots=LvyGxElGU_&sig=sEQ5tv3F7rVAmGo4r5s1JWa5VsY&hl=et&sa=X&ei=L4P_UdLKGYLTtAbTkYDIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Adolph%20Strecker%20and%20discovery%20of%20choline&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)]</ref><ref>Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, [http://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2Fs12264-011-1523-5.pdf Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)]</ref><ref>Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23183298 Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)]</ref> |
||
<ref>Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23183298 Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)]</ref> |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited|}} |
{{Viited|}} |
||
Redaktsioon: 21. juuni 2015, kell 12:24
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2006) |
| Koliin | |||
| Füüsikalis-keemilised omadused | |||
|---|---|---|---|
| Keemiline valem | C5H14NO | ||
| Molaarmass | 104,17 | ||
| IUPAC nimetus | |||
| 2-Hydroxy-N,N,N-trimethylethanaminium | Sünonüümid | ||
| |||
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B- rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes igapäevaselt vajalik enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.[1] Erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin.
Saamine
Inimene saab seda toiduga soole mikrofloora poolt toodetuna ja sünteesib seda ka ise. Imendub peensooles aktiivse transpordina ja difusioonina.
Imendumist pärsib liigne alkohol ja kohv, rohke suhkru tarbimine. Teatud osa imendunud B4-vitamiinist fosforüülub enterotsüütide membraanis fosfokoliiniks ja seda kasutatakse organismispetsiifiliste fosfolipiidide sünteesiks.
Neid transpordivad vere lipoproteiinid. Koerakkudesse satub enamasti fosfokoliin. Peamised allikad: munakollane, kalamari, sardiinid, makrellid, kapsas.
Biofunktsioonid
B4-vitamiini on vaja:
- fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks;
- müeliini ehituses;
- metioniini resünteesis;
- kolesterooli metabolismis.
Defitsiit
Reeglina ei teki. Kui tarbida liigselt kohvi, alkoholi, musta teed ja ühekülgselt toituda, siis küll. Defitsiidi tunnused:
- rasva ladestumine maksa;
- hemorraagia;
- vererõhu tõus;
- ateroskleroosi süvenemine.
Manustamine
Ööpäevast vajadust on raske määratleda. Oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, hepatiidi, Alzheimeri tõve ja muude haiguste korral. Teda peab manustama koos tiamiini, riboflaviini, foolhappe, B12-vitamiini, A-vitamiini ja inositooliga. Toksilist toimet pole täheldatud ka väga suurte annuste korral. Selle kestvate megadooside manustamine võib põhjustada B4-vitamiini defitsiiti.
Ajalugu
- 1849. aastal avastas Thèodore-Nicolas Golby (1811–1876) munakollasest letsitiini.
- 1849. aastal avastas Saksa keemik Adolph Friedrich L. Strecker (1822–1871), et härja aju kuumutamisel muutub letsitiin koliiniks, ning eraldas koliini sapinõrest.[2][3][4]
Viited
- ↑ Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
- ↑ John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)
- ↑ Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)
- ↑ Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. Osaline veebiversioon (vaadatud 5.08.2013)