Pendel: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Pendleid kasutatakse [[kell]]ades, [[seismomeeter|seismomeetreis]], [[gravimeeter|gravimeetreis]], mitmesugustes mõõteseadmeis. |
Pendleid kasutatakse [[kell]]ades, [[seismomeeter|seismomeetreis]], [[gravimeeter|gravimeetreis]], mitmesugustes mõõteseadmeis. |
||
Pendli võnkumist uuris [[Galileo Galilei]] 17. sajandi alguses. Sellest ajast kuni |
Pendli võnkumist uuris [[Galileo Galilei]] 17. sajandi alguses. Sellest ajast kuni 1930. aastateni tugines [[ajamõõdusüsteem]] pendli [[võnkumine|võnkumisel]]. |
||
Vabalt võnkuv pendel säilitab oma |
Vabalt võnkuv pendel säilitab oma võnkumistasandi. Seda kasutas [[Jean Bernard Léon Foucault]] 1851. aastal Maa pöörlemise demonstreerimiseks. Ta riputas 67-meetrise pendli [[Pariis]]i [[Panthéon]]i kupli alla. Selle pendli võnkumistasand pöördus hoone suhtes 360° 32 tunniga. Hiljem on hakatud niisugust pendlit nimetama [[Foucault' pendel|Foucault' pendliks]]. |
||
=== Vaata ka === |
=== Vaata ka === |
||
Redaktsioon: 20. juuni 2015, kell 23:44
Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada punktmassina, siis on tegemist matemaatilise pendliga. Väikese võnkeamplituudi korral on pendli võnkumissagedus määratud pendli pikkuse ja asukoha raskuskiirendusega.
Pendleid kasutatakse kellades, seismomeetreis, gravimeetreis, mitmesugustes mõõteseadmeis. Pendli võnkumist uuris Galileo Galilei 17. sajandi alguses. Sellest ajast kuni 1930. aastateni tugines ajamõõdusüsteem pendli võnkumisel.
Vabalt võnkuv pendel säilitab oma võnkumistasandi. Seda kasutas Jean Bernard Léon Foucault 1851. aastal Maa pöörlemise demonstreerimiseks. Ta riputas 67-meetrise pendli Pariisi Panthéoni kupli alla. Selle pendli võnkumistasand pöördus hoone suhtes 360° 32 tunniga. Hiljem on hakatud niisugust pendlit nimetama Foucault' pendliks.