Edgar Savisaar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Eemaldatud muudatus 4213092, mille tegi Andres (arutelu)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
{{Infobox Poliitik
{{Infobox Rauno Klee sekspartner
| nimi = Edgar Savisaar
| nimi = Edgar Savisaar
| pildinimi = EDGARSavisaar.jpg
| pildinimi = EDGARSavisaar.jpg

Redaktsioon: 18. juuni 2015, kell 17:45

Mall:Infobox Rauno Klee sekspartner

Edgar Savisaar Solarise keskuse Apollos esitlemas oma raamatu "Tõde Eestist" teist köidet
Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. mai 2014

Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001–2004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea.

Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida.[1]

Elulugu

Vanemad ja sünd

Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Marie Savisaar (kasutati ka nimekuju Maria). Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin, tegelikult Burešina[viide?], kasutati ka nimekuju Bureschin; hüüdnimi Mann) elas Põlva maakonnas Vastse-Kuustes, pärit oli Marie Petseri maakonnast, Senno vallast[2], nagu ka Savisaare emapoolne vanaisa Vassili Burešin ja vanavanaisa Matvei Burešin[viide?]. Savisaare onu Aleksei Burešin oli Eestis militsionäär ja kolhoosi partorg[3]. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis[viide?].

8. augustil 1949 Elmar Savisaar arreteeriti, tema abikaasa Marie jäi allkirja vastu vabadusse. 13. septembril 1949 mõistis Võnnu jaoskonna rahvakohus Elmar Savisaare 15 aastaks vangilaagrisse süüdistatuna ühiskondliku vara korduvas riisumises, maksustatava vara varjamises ja aktivistide löömises.[4] Edgar Savisaare emale mõisteti 5 aastat vangistust[5]

Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis.[viide?] Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Tammer Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud, samuti Edgar Savisaare sünnijärgse Eesti kodakondsuse ja kuulumise eesti rahvusesse.[6] Elmar Savisaar ei olnud Tammeri arvates Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa. Günekoloogide hinnangul eostati Savisaar ajal, mil Marie Savisaar oli vabaduses, st enne kohut, 13. septembrit 1949. aastal [7].

Edgar Savisaar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis. Vello Lattik on kinnitanud, et Edgar Savisaare bioloogiline isa on tuntud eesti kirjanik [5]. Inno ja Irja Tähismaa väidavad, et bioloogiliseks isaks oli dramaturg Egon Rannet [8].

Sügisel 1950 vabanes Marie Savisaar amnestia alusel vangilaagrist ja naasis koos Edgariga Vastse-Kuustesse.[9]

Karjääri algaastad

Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli, töötades samal ajal Vabariiklikus Kliinilises haiglas Tartus, 1969. aastast töötas ELKNÜ Tartu linnakomitee instruktorina, aastatel 1970–1973 töötas arhivaarina Eesti NSV Riiklikus Ajalooarhiivis. Varasest noorusest oli tal eriline huvi teatri vastu, juba 12-aastaselt kirjutas ta näidendeid[10], seetõttu astus ta Tallinna Konservatooriumi lavakunsti erialale, sai ka sisse, kuid loobus [11]. Ta on ka avalikult kahetsenud loobumist ja meenutanud oma jutuajamisi Voldemar Pansoga[viide?]. 1973. aastal lõpetas Savisaar Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena.

Aastatel 1973–1976 töötas Põlva rajooni Ahja Keskkoolis õpetajana, 1976. aastast ELKNÜ KK Eesti Õpilasmaleva rühmaülema asetäitjana (komissarina), aastatel 1977–1979 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemias aspirantuuris.

1980. aastal kaitses kandidaadiväitekirja teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused".

Aastast 1982 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri dotsent.

Savisaar oli 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja Mererajooni RSN TK esimehe asetäitja ning aastatel 1985–1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 1988–1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor.

Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).

Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".

Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

Tegevus poliitikuna

NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress

1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks.

1989. aastal määrati ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990.aastal koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus.

1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks.

Peaminister

3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti NSV valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi.

Vastasseis Interliikumisega

15. mail 1990 korraldas Eesti iseseisvuse taastamise vastane Interliikumine miitingu Tallinnas Toompeal Eesti valitsushoone ees, mis eskaleerus Toompea lossi vägivaldseks ründamiseks. E. Savisaare avaliku raadiopöördumise tulemusel (“Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!”) koondusid Toompeale iseseisvumist toetavad elanikud ning hoidsid koos lossi kaitsvate politseinikega ära Eesti valitsushoone hõivamise.

Majanduskriis

Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. 1991/92. aasta talvel valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ja paljud jäidki leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest võikaupmehed ootasid hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi.

Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus raadiojutlusteks. Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil.

Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele esmalt konverteeritav rubla ja hiljem ostutšekid.[viide?] Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris.[viide?]

Keskerakonna moodustamine

Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas.

Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani.

Siseminister

12. aprillist 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister.

31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul[12] Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri. Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega.[13]

Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses.[14][15]

Lindiskandaal

22. septembril 1995. puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.

1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel.[16]

7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks.[17]

Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu [viide?], ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse.

Aastatel 1996–1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit.

1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme.

Aastatel 2001–2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.

2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.

Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks – ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisiolukordi, majandusreforme kui ka valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid.

2005. aasta märtsist aprillini oli Savisaar teist korda Tallinna Linnavolikogu esimees.

Edgar Savisaar, 2005

Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Eesti Arengufondile.

Tallinna linnapea

2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. augustist 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, et tallinlased tunnustavad tema varasemat tööd pealinna juhtimisel ja usaldavad teda. "Usaldusele tuleb vastata usaldusega", ütles Savisaar." Seda tõlgendas avalikkus lubadusena tulla valimisvõidu korral ministri ametikohalt ära tulla ja linnapeaks hakkama. Savisaar jätkas siiski ministrina; linnapeaks sai erakonnakaaslane Jüri Ratas.

Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."

Lasnamäe õigeusu kiriku rahastamine

9.veebruaril 2010 osales AS Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin Eestis toimunud Raudteefoorumil. Samal päeval toimunud õhtusöögil, kus osalesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, Vladimir Jakunin ja Venemaa Raudtee presidendi administratsiooni juht Vladimir Bušujev, küsis E. Savisaar V. Jakuninilt rahalist toetust Tallinnasse Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks. V. Jakunin avaldas investeeringute tegemiseks nõusolekut, soovides esmalt täpsemat kalkulatsiooni, palju ehituse jaoks raha vajatakse. E. Savisaar esitas esialgse kalkulatsiooni, mille järgi oleks vaja ca 15 miljonit krooni, millega saaks kiriku fassaadi valmis ehitada. Sama visiidi käigus kohtus V. Jakunin ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (edaspidi MPEÕK) metropoliit Korneliusega. Visiidi käigus lepiti kokku, et kiriku probleemidega hakkab Moskva poolt tegelema V. Bušujev, kes peab selgitama Venemaa poolt ehitusküsimustega tegeleva isiku ja sellest D. Boroditšile teada andma. Nimetatud isikuks osutus Eestis läbi AS Petromaks Spediitor kivisöeäri ajav ärimees Sergei Petrov.

Otsuse 1,5 miljoni euro suuruse toetuse eraldamiseks Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks tegi Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin teatavaks 9. veebruaril 2010 toimunud visiidil.

2010.a. veebruarist kuni oktoobrini kanti Sergei Petrovi äriühingute kontodelt MPEÕK kontole sihtotstarbeliselt kiriku ehitamiseks ca 13,5 miljonit krooni.

Alles 26. novembril 2010 sõlmiti Andrei Pervozvannõi Fondi, MPEÕK ja Tallinna Linnavalitsuse vahel Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamise rahastamiseks kolmepoolne leping.

Keskerakonna valimiskampaaniaks raha küsimine

 Pikemalt artiklis Idarahaskandaal

10.–11. mail 2010 toimus E. Savisaare ja Riigikogu keskfraktsiooni liikme Vladimir Velmani visiit Moskvasse, kus lepiti kokku V.Jakunini juunikuus toimuv visiit Eestisse.

23.–24. juunil 2010 toimus V. Jakunini visiit Eestisse. Juba 22. juunil 2010 saabus Eestisse V. Bušujev. 23. juunil 2010 külastasid V. Bušujev, S. Petrov, Jevgeni Tomberg ja D. Boroditš Lasnamäe kiriku ehitusobjekti. Sama päeva õhtul saabus Eestisse ka V. Jakunin, kes osales jaanitulel Edgar Savisaarele kuuluvas Hundisilma talus.

24. juuni 2010 ennelõunal korraldati külalistele Tallinna lahel kaatriga lõbusõit. Lõbusõidu ajal teavitas V. Jakunin D. Boroditši faktist, et „küsitud kolme ei saa, saab aga 1,5".

Edasise kultuuriprogrammi käigus külastati Kiltsi mõisakompleksi Lääne-Virumaal. Mõisakompleksis eraldusid E. Savisaar, D. Boroditš, V. Bušujev, S. Petrov ja V. Jakunin viimatinimetatu ettepanekul omavaheliseks konspiratiivseks vestluseks. Vestlusel teatas V. Jakunin, et Eesti parlamendivalimisteks antakse Keskerakonnale toetuseks 1,5 miljonit eurot. Sellest 1/3 antakse sularahas, 2/3 ülekandega arvete alusel. Ühtlasi pani V. Jakunin kõigile osavõtjaile südamele, et tehingust ei tohi keegi kusagil midagi rääkida. Vestlusel määrati raha edastamise ja legaliseerimise eest vastutavateks isikuteks ühelt poolt S. Petrov ja teiselt poolt D. Boroditš.

13. septembril 2010 toimus E. Savisaare ja D. Boroditši Moskva visiidi käigus õhtusöök Venemaa Raudtee residentsis, kus osalesid V. Jakunin, V. Bušujev, D. Boroditš ja E. Savisaar. Õhtusöögi käigus arutleti mitmetel teemadel. Muuhulgas käsitleti: Lasnamäe kiriku rahastamist, kiriku ehitustööde kulgu, ehitustööde erinevate etappide ajastamist seoses eelseisvate Riigikogu valimistega, nende sidumist valimistega; Rhodose teaduskonverentsi „Tsivilisatsioonide dialoog" tähtsust ja olulisust; kuidas Venemaa saaks ametlikul tasandil, oma esindajate saatmisega, toetada Eestis Keskerakonna korraldatava Maarahva Kongressi läbiviimist. Lisaks eeltoodule arutati õhtusöögil läbi ka Keskerakonna rahastamisskeem. E. Savisaar kinnitas juunis Kiltsi mõisas kokkulepitut: 1/3 sularahas ja 2/3 ülekandega, mööndes, et ka kogu summa sularahas maksmine oleks lahendatav. Järgnevalt nõudis V. Jakunin omavahelises asjaajamises edaspidi täielikust konspiratsioonist kinnipidamist, viidates seejuures oma pikaajalisele operatiivtöö kogemusele. Nõue seisnes täielikus keelus kasutada telefone rahaeralduse küsimuste arutamiseks, kohtumiste kokkuleppimiseks ja teistes tundlikes küsimustes.

27. oktoobril 2010 saabus Eestisse S. Petrov ning üritas intensiivselt kontakteeruda D. Boroditšiga. Kuna viimane ei viibinud Eestis, siis kontakt ei õnnestunud. Järgmisel päeval lahkus S. Petrov Eestist, teavitades Moskvasse jõudes kohe V. Bušujevit faktist, et kavandatud kokkusaamine D. Boroditšiga ei õnnestunud.

Eeltoodu põhjal oli Kaitsepolitseiametil piisavalt alust arvata, et Vene pool otsib aktiivselt kontakte Keskerakonnale raha üleandmiseks. Samuti arvestades asjaolu, et Eesti Raudtee juubeliüritustele olid 4. novembril 2010 saabumas nii V. Jakunin kui V. Bušujev, otsustati 3. novembril 2010 läbi viia vestlused Edgar Savisaarega ning samal päeval Tallinnasse saabuva S. Petroviga.

3. novembril 2010 toimunud vestlusel juhiti E. Savisaare tähelepanu erakonnale välisriigist raha küsimisega seotud kompromiteerimise võimalikkusele tema isiku ja erakonna suhtes ning sellest tulenevatele julgeolekuohtudele.

4. novembril viisid kaitsepolitsei ametnikud läbi sarnase vestluse seni puhkusel viibinud D. Boroditšiga.

06. novembril 2010 toimus telefonivestlus E. Savisaare ja V. Jakunini vahel, kus räägiti vajadusest allkirjastada kolmepoolne leping Lasnamäe kiriku toetuseks eraldatud raha legaliseerimiseks ja puhkeda võiva skandaali vältimiseks.

26. novembril 2010 toimus Lasnamäe kiriku rahastamise lepingu allkirjastamine. Selleks saabus Moskvast Tallinnasse V. Bušujev, kaasas Andrei Pervozvannõi Fondi president Sergei Štšeblõgini poolt Moskvas allkirjastatud leping. Tallinna Linnavalitsuse ja MPEÕK esindajate allkirjad lepingule kogus Jevgeni Tomberg. Järgmisel päeval esitles linnapea Edgar Savisaar lepingut Tallinna Linnavalitsuses.

Hariduskäik

Ametikohad

Savisaar 2013. aastal.

Tunnustused ja tiitlid

Ühiskondlik tegevus

Indrek Toome, Tiit Made ja Edgar Savisaar 2011. aasta taasiseseisvumispäeval Harjumäel. Kõik nad on 20. Augusti Klubi liikmed.

2010. aastast on ta Eesti Uisuliidu president.

Publikatsioonid

Raamatud

  • 1980 "Eesti Õpilasmaleva areng", Tallinn
  • 1983 koos Lembit Valdiga. "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid", Tallinn
  • 1983 koos Kalju Otsaga. "Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi", Tallinn
  • 1986 "Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg", Tallinn
  • 1986 koos Roland Vinkeliga. "Looduskaitse ja õpilasmalev", Tallinn
  • 1986 Edgar Savisaar (koostaja). "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis", Tallinn. Tõlkinud Ilmar Rattus.
  • 1987 "Võitlus noorsoo pärast", Tallinn
  • 1988 "Revolutsioon jätkub", Tallinn, ISBN 5-450-00043-X
  • 1990 "Kõned", Tallinn, ISBN 5-460-00528-8
  • 1999 "Usun Eestisse", Tallinn, ISBN 9985-71-098-3
  • 2004 "Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992", Tartu, ISBN 9985930436
  • 2008 "Majanduspoliitika", Tallinn, ISBN 9789949159277
  • 2009 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, ISBN 9789949187058
  • 2014 "Taimetark Maara jõuluime". Tallinn, Fixor Holding, ISBN/ISSN 9789949380701

Artiklid raamatutes ja ajakirjades

  • 1994 "Uus poliitika tulekul". – "Uus poliitika tulekul", Tallinn 1994, ISBN 9985601106
  • 1999 "Ühistransport on linnale tähtis". – Sõitja, nr 5
  • 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: "Laari valitsuse tegevus on hindamatu" (intervjuu /Peeter Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
  • 2000/01 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. "Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S.", Tallinn, 20. juuli 2000. – The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105)
  • 2002 "Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele". – Raivo Vetik (toim). "Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik", Tallinn ISBN 9985-58-234-9
  • 2002 "Igaunija un Latvija: desmit gadi pēc atjaunotas neatkarības. Estonia and Latvia – ten years since the renewal of the independence". – Sarežģītais gājums: veltījums Latvijas Republikas neatkarības atjaunošanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia
  • 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn
  • 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): "Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu", Tallinn, ISBN 9789985967454
  • Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. – Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 66–68.

Ajaleheartiklid

Isiklikku

Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin.

Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ja poeg Edgar.

Ta abiellus 19. oktoobril 1996 Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada.[19]

Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus.

Terviseprobleemid

Edgar Savisaar põeb diabeeti[20], samuti on tal probleeme kõrge vererõhuga[viide?].

Savisaar viibis 17. märtsist 12. maini 2015 Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravi osakonnas. Tal oli streptokoki Streptococcus pyogenes põhjustatud toksilise šoki sündroom, mille tõttu olid oluliselt kahjustatud neerud jt organid.[21][22] 19. märtsil tehti narkoosi all hoitavale Savisaarele operatsioon.[23][24] 23. märtsil amputeeriti tema parem jalg ülaltpoolt põlve.[25][26]

1. aprillil 2015 ütles Savisaart opereerinud Peep Talving, et Savisaare seisund on paranemas ja usutavasti saab ta poliitikasse naasta.[27] Aprilli alguses ärkas Savisaar narkoosist. 12. mail viidi ta üle Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi osakonda, mis asub Magdaleena korpuses.

Kiiruseületamised

1999. aastal ületas Savisaar Tallinnas Peterburi teel lubatud sõidukiirust 27 kilomeetriga tunnis ja sai selle eest 1230 krooni trahvi.[28]

10. juulil 2007 ületas Savisaar Lääne-Virumaal Palmse mõisa lähedasel teel kiirust 51 km/h, sõites teelõigul, kus lubatud on kuni 30 km/h, kiirusega 81 km/h. Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond määras talle 3900 krooni trahvi ja peatas tema juhtimisõiguse 3 kuuks.[29] Savisaar ei vabandanud ega kahetsenud, vaid kirjutas oma blogis 1. augustil 2007, et tavaliselt selliste rikkumiste eest juhtimisõigust ei peatata: "Aga veelkord – ma ei õigusta oma teguviisi ja olen karistuse ära teeninud. See võrdsetest võrdsem kohtlemine teeb mulle au." Sellega, et temalt nõutakse rohkem kui teistelt poliitikutelt, olevat teda tõstetud moraalselt kõrgemale näiteks Andrus Ansipist ja Mart Kadastikust.[30]

25. septembril 2011 ületas Savisaar kiirust Tallinna–Narva maantee 60. kilomeetril sõites 90 km/h alas vähemalt sõidukiirusega 137 km/h.[31]

Vaata ka

Kirjandus Edgar Savisaare kohta

Viited

  1. ↑ Mati Hint: "Eesti Nokia – negatiivne sünergia" Sirp, 6. veebruar 2015
  2. ↑ Enno Tammer "Mälu võim: minu kuritööd aastast 1998-2003". Tänapäev, 2003
  3. ↑ Enno Tammer "Mälu võim: minu kuritööd aastast 1998-2003". Tänapäev, 2003
  4. ↑ Tarmo Vahter: AVASTUS ARHIIVIST: Savisaare vanemad pandi vangi, sest nad protestisid kolhoosi vastu, Eesti Ekspress, 31. mai 2010
  5. ↑ 5,0 5,1 .Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Lattik" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  6. ↑ Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust], SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003
  7. ↑ Enno Tammer "Mälu võim: minu kuritööd aastast 1998-2003". Tänapäev, 2003
  8. ↑ http://innojairja.blogspot.com/2015/04/edgar-savisaar-liigub-bioloogilise-isa.html
  9. ↑ Enno Tammer. "Mälu võim", lk 21, 38
  10. ↑ Kaia Kiik, Peeter Ernits. Noore jesuiidi kannatused. Eesti Ekspress, Magneet, 1995, nr 18, lk 4–9.
  11. ↑ http://publik.delfi.ee/news/inimesed/lauri-liiv-paljastab-kas-teadsite-et-savisaar-astus-kunagi-lavakunsti-kateedrisse-sai-sisse-ja-loobus?id=71275005
  12. ↑ Ivi Drikkit: Ain Seppik: Unistan ridaelamust, et võtta endale koer, Postimees, 22. veebruar 1997
  13. ↑ Vahur Kalmre: Võim tunnistas ennast süüdi, Postimees, 6. aprill 1996
  14. ↑ Mart Laar: Koalitsiooni kohal on pilvitu taevas, Postimees, 19. november 1996
  15. ↑ Andres Jaeger: Võimul iga hinna eest, Postimees, 6. detsember 1996
  16. ↑ Eradetektiivibüroos SIA korraldatud läbiotsimisel ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu Erikomisjoni aruanne 17.10.1995–10.06.1996
  17. ↑ Victoria Parmas: Ajakirjanike lemmikuks osutus Siim Kallas, 8. detsember 1995
  18. ↑ "Tallinna Botaanikaaia rosaarium peab sünnipäeva" Bioneer.ee, 17. juuli 2009
  19. ↑ Savisaared teatasid abielulahutusest, postimees.ee, 15. detsember 2009
  20. ↑ Lihasööjabakter kahjustab kogu organismi, 23. märts 2015 19:29, veebiversioon (vaadatud 24.03.2015)
  21. ↑ Edgar Savisaarel amputeeriti jalg, err.ee, 23. märts.
  22. ↑ Edgar Savisaare jalg amputeeriti, tartu.postimees.ee, 23. märtsi 2015
  23. ↑ Edgar Savisaar on kriitilises seisundis, ERR, 19. märts 2015
  24. ↑ Savisaare seisund on endiselt kriitiline, Postimees, 20. märts 2015
  25. ↑ Edgar Savisaarel amputeeriti jalg, err.ee, 23. märts.
  26. ↑ Edgar Savisaarel amputeeriti jalg, seisund on jätkuvalt kriitiline, err.ee, 23. märts 2015
  27. ↑ Kirurg Peep Talving: ma usun optimistlikult, et Savisaar naaseb poliitikasse, www.DELFI.ee, 1. aprill 2015, 19:20, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)
  28. ↑ Edgar Savisaar ületas lubatud kiirust 47 km/h
  29. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 202, 204
  30. ↑ Lihtne politseinik tegi au endale ja minulegi 1. august 2007
  31. ↑ Edgar Savisaar ületas lubatud kiirust 47 km/h

Välislingid

Eelnev
Indrek Toome
(Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees) 		Eesti peaminister
(kohusetäitja)
1990–1992 		Järgnev
Tiit Vähi
Eelnev
Kaido Kama 		Eesti siseminister
1995 		Järgnev
Märt Rask
Eelnev
Tõnis Palts 		Tallinna linnapea
2001–2004 		Järgnev
Tõnis Palts
Eelnev
Andrus Ansip 		Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
2005–2007 		Järgnev
Juhan Parts
Eelnev
Jüri Ratas 		Tallinna linnapea
alates 2007 		Järgnev
–
Ministrite Nõukogu esimees
Peaministrid (1918–1920)
Riigivanemad
Peaministrid (1934–1940)
Peaministri asetäitjad
Tief | Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno
Peaministrid (alates 1991)
(Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | S. Kallas | Parts | Ansip | Rõivas | Ratas | K. Kallas 
Kuni 1940. aastani
Eksiilis
Alates 1990. aastast
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Edgar_Savisaar&oldid=4215140"