Inimese teekond: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Toimetatud
3. rida: 3. rida:
Kirjandusteadlased [[Janika Kronberg]] ja [[Brita Melts]] on nimetanud "Inimese teekonda" [[eesti kirjandus]]e üheks mõjukamaks luulekoguks<ref name="Arkaadia" />. [[Mirjam Hinrikus]]e sõnul on see "eesti luule üks terviklikumaid ja armastatumaid luuleraamatuid üldse".<ref name="videvik">Mirjam Hinrikus [http://www.videvik.ee/497/risti.html Karl Ristikivi muuseum] Videvik </ref> [[Rutt Hinrikus]]e hinnangul kuulub "Inimese teekond" "eesti luule ajaloo kaunimate ja terviklikumate luulekogude hulka"<ref name="Rutt" />.
Kirjandusteadlased [[Janika Kronberg]] ja [[Brita Melts]] on nimetanud "Inimese teekonda" [[eesti kirjandus]]e üheks mõjukamaks luulekoguks<ref name="Arkaadia" />. [[Mirjam Hinrikus]]e sõnul on see "eesti luule üks terviklikumaid ja armastatumaid luuleraamatuid üldse".<ref name="videvik">Mirjam Hinrikus [http://www.videvik.ee/497/risti.html Karl Ristikivi muuseum] Videvik </ref> [[Rutt Hinrikus]]e hinnangul kuulub "Inimese teekond" "eesti luule ajaloo kaunimate ja terviklikumate luulekogude hulka"<ref name="Rutt" />.


Osa kogus avaldatud tekstidest oli varem ilmunud, kuid selles oli ka seniavaldamata luuletusi. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Rootsi]] põgenenud ja seal paguluses elanud Ristikivi raamatus valdavad koduigatsuse ja kauguseigatsuse motiivid,<ref name="Arkaadia" /> ehkki [[Cornelius Hasselblatt]]i väitel kaldutakse Ristikivi traditsiooniliste tõlgendustes ta kodumaatusega kirjaniku biograafiale tuginedes liialdama: "...tema isamaatus oli vaimse ja hingelise kodu puudumine, ning selle kodu olemasolu või mitteolemasolu ei sõltu geograafilisest paigast, vaid ümbritsevatest inimestest."<ref name="Hasselblatt">Cornelius Hasselblatt [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/karl-ristikivi-isamaatus-kui-arusaamatus/ "Karl Ristikivi isamaatus kui arusaamatus"] Sirp, 18.10.2012</ref> Sama on täheldanud ka [[Toomas Liiv]]: "Luuletuse lähtepunkt pole mitte niivõrd konkreetne pagulaseseisund Rootsis (kuigi luuletus väljendab ka seda), vaid pagulus "Arkaadia teel", mida juba aastal 1942 demonstreeris "Rohtaia" Juulius Kilimit. See on Ajas rändava (või eksleva?) inimese pagulus."<ref>Toomas Liiv "Karl Ristikivi kirjanikuna" Looming 1987, nr 9, lk 1253</ref> [[Rolf Liiv]]i hinnangul ilmnevad luuletustes "inimese tühisus ja jõuetus igaviku palge ees"; autor poetiseerib ja vastandab inimese lihalikku [[Hedonism|hedonistlikku]] alget ning domineerima jäävat ajatut, igavest ja [[sakraalsus|sakraalset]]. Raamatus on muuhulgas jäljendatud üheksa Eesti kirjaniku stiili, kelle seas on [[Ernst Enno]].<ref name="Liiv" /> Tugev on ka muusikaline mõju: ühe tsükli pealkiri ongi "Fantaasia g-moll".<ref>[[Tiina Sulg]] [https://lugemissoovitus.wordpress.com/2013/09/20/karl-ristikivi/ "Karl Ristikivi"] Lutsu raamatukogu Lugemissoovituse blogis, 20. september 2013</ref> "Keskaja poeesiale viitavalt on Ristikivi luule looduskujutus tinglik ja kanooniliselt korrastatud, maastik on alati irreaalne ja muinasjutuline, ehkki selle üksikosi kujutatakse naturalistlikult," kirjutab [[Õnne Kepp]]. "Metafüüsilist ruumi kannavad konkreetsed metafoorid meri, rand ja saar; irreaalset ja filmilikku eksistentsi väljendab metafoor vari, kuid puudub aega tähistav iseseisev kujund... Tähtis ei ole mitte reaalne ajakulg kui protsess ja selle välised kaasilmingud, vaid tee, teel olek selles maises keskkonnas, teekond ise, niinimetatud saatusaeg ... Eesti lüürika ajavaim tuleneb minevikust ja seda kinnitab ka Karl Ristikivi luule."<ref>Õnne Kepp "Aeg maastikus. Ristikivi metafüüsiline kronotoop" Methis 13/2014, lk 85-94</ref>
[[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] ajal [[Rootsi]] põgenenud ja seal [[pagulus]]es elanud Ristikivi raamatus valdavad koduigatsuse ja kauguseigatsuse motiivid,<ref name="Arkaadia" /> ehkki [[Cornelius Hasselblatt]]i väitel kaldutakse Ristikivi loomingu traditsioonilistes tõlgendustes ta kodumaatusega, kirjaniku biograafiale tuginedes, liialdama: "...tema isamaatus oli vaimse ja hingelise kodu puudumine, ning selle kodu olemasolu või mitteolemasolu ei sõltu geograafilisest paigast, vaid ümbritsevatest inimestest."<ref name="Hasselblatt">Cornelius Hasselblatt [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/karl-ristikivi-isamaatus-kui-arusaamatus/ "Karl Ristikivi isamaatus kui arusaamatus"] Sirp, 18.10.2012</ref> Sama on täheldanud ka [[Toomas Liiv]]: "Luuletuse lähtepunkt pole mitte niivõrd konkreetne pagulaseseisund Rootsis (kuigi luuletus väljendab ka seda), vaid pagulus "Arkaadia teel", mida juba aastal 1942 demonstreeris "Rohtaia" Juulius Kilimit. See on Ajas rändava (või eksleva?) inimese pagulus."<ref>Toomas Liiv "Karl Ristikivi kirjanikuna" Looming 1987, nr 9, lk 1253</ref> [[Rolf Liiv]]i hinnangul ilmnevad luuletustes "inimese tühisus ja jõuetus igaviku palge ees"; autor poetiseerib ja vastandab inimese lihalikku [[Hedonism|hedonistlikku]] alget ning domineerima jäävat ajatut, igavest ja [[sakraalsus|sakraalset]]. Raamatus on muuhulgas jäljendatud üheksa Eesti kirjaniku stiili, kelle seas on [[Ernst Enno]].<ref name="Liiv" /> Tugev on ka muusikaline mõju: ühe tsükli pealkiri ongi "Fantaasia g-moll".<ref>[[Tiina Sulg]] [https://lugemissoovitus.wordpress.com/2013/09/20/karl-ristikivi/ "Karl Ristikivi"] Lutsu raamatukogu Lugemissoovituse blogis, 20. september 2013</ref> "Keskaja poeesiale viitavalt on Ristikivi luule looduskujutus tinglik ja kanooniliselt korrastatud, maastik on alati irreaalne ja muinasjutuline, ehkki selle üksikosi kujutatakse naturalistlikult," kirjutab [[Õnne Kepp]]. "Metafüüsilist ruumi kannavad konkreetsed metafoorid meri, rand ja saar; irreaalset ja filmilikku eksistentsi väljendab metafoor vari, kuid puudub aega tähistav iseseisev kujund... Tähtis ei ole mitte reaalne ajakulg kui protsess ja selle välised kaasilmingud, vaid tee, teel olek selles maises keskkonnas, teekond ise, niinimetatud saatusaeg ... Eesti lüürika ajavaim tuleneb minevikust ja seda kinnitab ka Karl Ristikivi luule."<ref>Õnne Kepp "Aeg maastikus. Ristikivi metafüüsiline kronotoop" Methis 13/2014, lk 85-94</ref>


Raamatusse kuulub 39 luuletust<ref name="Hasselblatt" />, sealhulgas Ristikivi tuntuim luuletus "[[Minagi olin Arkaadia teel]]..."<ref name="Arkaadia" />, mille on viisistanud [[Tõnu Tepandi]]<ref name="Liiv" />, samuti luuletus "[[Sisaliku tee]]"<ref name="videvik" />. [[Arkaadia]] motiiv on Ristikivi loomingus tähtsal kohal alates tema kolmandast romaanist "[[Rohtaed]]" (1942).<ref name="Arkaadia" /> Ristikivi luulekogu ainetel on samanimelise luuletuse kirjutanud [[Kalju Lepik]]<ref>Kalju Lepik [https://luuleleid.wordpress.com/2015/02/04/kalju-lepik-inimese-teekond/ "Inimese teekond"] [[Lutsu raamatukogu]] blogi Luuleleid, 4. veebruar 2015</ref>, vastukajana kirjutas luuletuse "Variatsioon: veel üks vaade Arkaadia teele" ka [[Paul-Eerik Rummo]]<ref>Paul-Eerik Rummo "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", lk 259</ref>.
Raamatusse kuulub 39 luuletust<ref name="Hasselblatt" />, sealhulgas Ristikivi tuntuim luuletus "[[Minagi olin Arkaadia teel]]..."<ref name="Arkaadia" />, mille on viisistanud [[Tõnu Tepandi]]<ref name="Liiv" />, samuti luuletus "[[Sisaliku tee]]"<ref name="videvik" />.
Osa kogus avaldatud luuletustest oli varem ilmunud.


[[Arkaadia]] motiiv on Ristikivi loomingus tähtsal kohal alates tema kolmandast romaanist "[[Rohtaed]]" (1942).<ref name="Arkaadia" /> Ristikivi luulekogu ainetel on samanimelise luuletuse kirjutanud [[Kalju Lepik]]<ref>Kalju Lepik [https://luuleleid.wordpress.com/2015/02/04/kalju-lepik-inimese-teekond/ "Inimese teekond"] [[Lutsu raamatukogu]] blogi Luuleleid, 4. veebruar 2015</ref>, vastukajana kirjutas luuletuse "Variatsioon: veel üks vaade Arkaadia teele" ka [[Paul-Eerik Rummo]]<ref>Paul-Eerik Rummo "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", lk 259</ref>.
⚫
"Inimese teekonna" esmatrükk ilmus 1972. aastal [[Lund]]is [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i kirjastatuna<ref name="Liiv" />, autor andis selle trükki sõprade pealekäimisel oma 60. sünnipäevaks<ref name="videvik" />. Ristikivi kui pagulaskirjaniku teoseid polnud [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] Eestis lubatud avaldada, mistõttu need levisid vaid masinakirjas koopiatena. Eestis avaldati esimene trükk alles 1990. aastal kirjastuses [[Eesti Raamat]], [[Karl Muru]] järelsõnaga. 2003. aastal ilmus luulekogust kordustrükk [[Tallinn]]as kirjastuselt [[Varrak (kirjastus)|Varrak]].<ref name="Liiv">[[Rolf Liiv]] [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/karl-ristikivi-igavikulised-vallatused?id=50977693 "Karl Ristikivi igavikulised vallatused"] EPL, 27. veebruar 2004</ref> 2014. aastal avaldas [[Digira]] "Inimese teekonna" e-raamatuna.<ref>Karl Ristikivi [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/122207 "Inimese teekond: luuletusi"] DIGAR/Digira, 2014</ref>

⚫
"Inimese teekonna" esmatrükk ilmus 1972. aastal [[Lund]]is [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i kirjastatuna<ref name="Liiv" />, autor andis selle trükki sõprade pealekäimisel oma 60. sünnipäevaks<ref name="videvik" />. Ristikivi kui pagulaskirjaniku teoseid ei lubatud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] Eestis avaldada, mistõttu need levisid vaid [[omakirjastus]]like masinakirjas koopiatena. Eestis avaldati esimene trükk alles 1990. aastal kirjastuses [[Eesti Raamat]], [[Karl Muru]] järelsõnaga. 2003. aastal ilmus luulekogust kordustrükk [[Tallinn]]as kirjastuselt [[Varrak (kirjastus)|Varrak]].<ref name="Liiv">[[Rolf Liiv]] [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/karl-ristikivi-igavikulised-vallatused?id=50977693 "Karl Ristikivi igavikulised vallatused"] EPL, 27. veebruar 2004</ref> 2014. aastal avaldas [[Digira]] "Inimese teekonna" e-raamatuna.<ref>Karl Ristikivi [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/122207 "Inimese teekond: luuletusi"] DIGAR/Digira, 2014</ref>


Ristikivi "Inimese teekond" on ka üks tõlgitumaid luulekogusid eesti kirjanduses. 2002. aastal ilmus see prantsuse ("Chemin terrestre", Guillotine, tlk [[Tarah Montbélialtz]]), 1998 soome ("Ihmisen matka", Pohjoinen, tlk [[Pirkko Huurto]] ja [[Irmeli Pääkkönen]]) ja vene ("Пути человеческие", Avenarius, tlk [[Boris Baljasnõi]]), 2004 udmurdi ("Адямилэн улон сюресэз", Invožo, tlk [[Nadežda Pchelovodova]]), 2008 mari ("Aideme korno. Айдеме корно", Oto, tlk [[Albertina Ivanova]]), 2011 ungari keeles ("Az ember útja", Szombathely, tlk [[Nóra Rácz]]).<ref>[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=book&id=38704 "Inimese teekond"] Estonian Literature Centre kodulehel</ref><ref name="Rutt">[[Rutt Hinrikus]] [http://kultuur.postimees.ee/2557111/ristikivi-veel-kord-arkaadia-teel-ristikivi-voorkeeltes "Ristikivi veel kord Arkaadia teel, Ristikivi võõrkeeltes"] Postimees, 18. oktoober 1998</ref>
Ristikivi "Inimese teekond" on ka üks tõlgitumaid luulekogusid eesti kirjanduses. 2002. aastal ilmus see prantsuse ("Chemin terrestre", Guillotine, tlk [[Tarah Montbélialtz]]), 1998 soome ("Ihmisen matka", Pohjoinen, tlk [[Pirkko Huurto]] ja [[Irmeli Pääkkönen]]) ja vene ("Пути человеческие", Avenarius, tlk [[Boris Baljasnõi]]), 2004 udmurdi ("Адямилэн улон сюресэз", Invožo, tlk [[Nadežda Pchelovodova]]), 2008 mari ("Aideme korno. Айдеме корно", Oto, tlk [[Albertina Ivanova]]), 2011 ungari keeles ("Az ember útja", Szombathely, tlk [[Nóra Rácz]]).<ref>[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=book&id=38704 "Inimese teekond"] Estonian Literature Centre kodulehel</ref><ref name="Rutt">[[Rutt Hinrikus]] [http://kultuur.postimees.ee/2557111/ristikivi-veel-kord-arkaadia-teel-ristikivi-voorkeeltes "Ristikivi veel kord Arkaadia teel, Ristikivi võõrkeeltes"] Postimees, 18. oktoober 1998</ref>

Redaktsioon: 7. juuni 2015, kell 17:32

"Inimese teekond" on Eesti kirjaniku Karl Ristikivi ainus luulekogu. See ilmus 1972. aastal.[1] Raamatu pealkiri viitab 17. sajandi inglise kirjaniku John Bunyani teosele "Palveränduri teekond".[2]

Kirjandusteadlased Janika Kronberg ja Brita Melts on nimetanud "Inimese teekonda" eesti kirjanduse üheks mõjukamaks luulekoguks[1]. Mirjam Hinrikuse sõnul on see "eesti luule üks terviklikumaid ja armastatumaid luuleraamatuid üldse".[3] Rutt Hinrikuse hinnangul kuulub "Inimese teekond" "eesti luule ajaloo kaunimate ja terviklikumate luulekogude hulka"[4].

Suure põgenemise ajal Rootsi põgenenud ja seal paguluses elanud Ristikivi raamatus valdavad koduigatsuse ja kauguseigatsuse motiivid,[1] ehkki Cornelius Hasselblatti väitel kaldutakse Ristikivi loomingu traditsioonilistes tõlgendustes ta kodumaatusega, kirjaniku biograafiale tuginedes, liialdama: "...tema isamaatus oli vaimse ja hingelise kodu puudumine, ning selle kodu olemasolu või mitteolemasolu ei sõltu geograafilisest paigast, vaid ümbritsevatest inimestest."[5] Sama on täheldanud ka Toomas Liiv: "Luuletuse lähtepunkt pole mitte niivõrd konkreetne pagulaseseisund Rootsis (kuigi luuletus väljendab ka seda), vaid pagulus "Arkaadia teel", mida juba aastal 1942 demonstreeris "Rohtaia" Juulius Kilimit. See on Ajas rändava (või eksleva?) inimese pagulus."[6] Rolf Liivi hinnangul ilmnevad luuletustes "inimese tühisus ja jõuetus igaviku palge ees"; autor poetiseerib ja vastandab inimese lihalikku hedonistlikku alget ning domineerima jäävat ajatut, igavest ja sakraalset. Raamatus on muuhulgas jäljendatud üheksa Eesti kirjaniku stiili, kelle seas on Ernst Enno.[7] Tugev on ka muusikaline mõju: ühe tsükli pealkiri ongi "Fantaasia g-moll".[8] "Keskaja poeesiale viitavalt on Ristikivi luule looduskujutus tinglik ja kanooniliselt korrastatud, maastik on alati irreaalne ja muinasjutuline, ehkki selle üksikosi kujutatakse naturalistlikult," kirjutab Õnne Kepp. "Metafüüsilist ruumi kannavad konkreetsed metafoorid meri, rand ja saar; irreaalset ja filmilikku eksistentsi väljendab metafoor vari, kuid puudub aega tähistav iseseisev kujund... Tähtis ei ole mitte reaalne ajakulg kui protsess ja selle välised kaasilmingud, vaid tee, teel olek selles maises keskkonnas, teekond ise, niinimetatud saatusaeg ... Eesti lüürika ajavaim tuleneb minevikust ja seda kinnitab ka Karl Ristikivi luule."[9]

Raamatusse kuulub 39 luuletust[5], sealhulgas Ristikivi tuntuim luuletus "Minagi olin Arkaadia teel..."[1], mille on viisistanud Tõnu Tepandi[7], samuti luuletus "Sisaliku tee"[3]. Osa kogus avaldatud luuletustest oli varem ilmunud.

Arkaadia motiiv on Ristikivi loomingus tähtsal kohal alates tema kolmandast romaanist "Rohtaed" (1942).[1] Ristikivi luulekogu ainetel on samanimelise luuletuse kirjutanud Kalju Lepik[10], vastukajana kirjutas luuletuse "Variatsioon: veel üks vaade Arkaadia teele" ka Paul-Eerik Rummo[11].

"Inimese teekonna" esmatrükk ilmus 1972. aastal Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastatuna[7], autor andis selle trükki sõprade pealekäimisel oma 60. sünnipäevaks[3]. Ristikivi kui pagulaskirjaniku teoseid ei lubatud Nõukogude ajal Eestis avaldada, mistõttu need levisid vaid omakirjastuslike masinakirjas koopiatena. Eestis avaldati esimene trükk alles 1990. aastal kirjastuses Eesti Raamat, Karl Muru järelsõnaga. 2003. aastal ilmus luulekogust kordustrükk Tallinnas kirjastuselt Varrak.[7] 2014. aastal avaldas Digira "Inimese teekonna" e-raamatuna.[12]

Ristikivi "Inimese teekond" on ka üks tõlgitumaid luulekogusid eesti kirjanduses. 2002. aastal ilmus see prantsuse ("Chemin terrestre", Guillotine, tlk Tarah Montbélialtz), 1998 soome ("Ihmisen matka", Pohjoinen, tlk Pirkko Huurto ja Irmeli Pääkkönen) ja vene ("Пути человеческие", Avenarius, tlk Boris Baljasnõi), 2004 udmurdi ("Адямилэн улон сюресэз", Invožo, tlk Nadežda Pchelovodova), 2008 mari ("Aideme korno. Айдеме корно", Oto, tlk Albertina Ivanova), 2011 ungari keeles ("Az ember útja", Szombathely, tlk Nóra Rácz).[13][4]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Janika Kronberg, Brita Melts "Karl Ristikivi rändav Arkaadia" Keel ja Kirjandus 10/2012, lk 721-732
  2. ↑ "Inimese teekond" NO99 koduleht, 2005
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Mirjam Hinrikus Karl Ristikivi muuseum Videvik
  4. ↑ 4,0 4,1 Rutt Hinrikus "Ristikivi veel kord Arkaadia teel, Ristikivi võõrkeeltes" Postimees, 18. oktoober 1998
  5. ↑ 5,0 5,1 Cornelius Hasselblatt "Karl Ristikivi isamaatus kui arusaamatus" Sirp, 18.10.2012
  6. ↑ Toomas Liiv "Karl Ristikivi kirjanikuna" Looming 1987, nr 9, lk 1253
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Rolf Liiv "Karl Ristikivi igavikulised vallatused" EPL, 27. veebruar 2004
  8. ↑ Tiina Sulg "Karl Ristikivi" Lutsu raamatukogu Lugemissoovituse blogis, 20. september 2013
  9. ↑ Õnne Kepp "Aeg maastikus. Ristikivi metafüüsiline kronotoop" Methis 13/2014, lk 85-94
  10. ↑ Kalju Lepik "Inimese teekond" Lutsu raamatukogu blogi Luuleleid, 4. veebruar 2015
  11. ↑ Paul-Eerik Rummo "Oo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet 1957-1984", lk 259
  12. ↑ Karl Ristikivi "Inimese teekond: luuletusi" DIGAR/Digira, 2014
  13. ↑ "Inimese teekond" Estonian Literature Centre kodulehel

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Inimese_teekond&oldid=4208493"