Kellatorn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lisatud pilte
22. rida: 22. rida:
Kudjape kalmistu kellatorn*.JPG|[[Kudjape kalmistu]] kellatorn
Kudjape kalmistu kellatorn*.JPG|[[Kudjape kalmistu]] kellatorn
Raja vanausuliste palvela kellatorn.JPG|[[Raja vanausuliste palvela]] kellatorn
Raja vanausuliste palvela kellatorn.JPG|[[Raja vanausuliste palvela]] kellatorn
Giralda roof cathedral Seville Spain.jpg|[[Sevilla katedraal]]i kellatorn [[La Giralda]]
Valjala kirik 2007 2.jpg|[[Valjala kirik]]u kellatorn
Valjala kirik 2007 2.jpg|[[Valjala kirik]]u kellatorn
Plaza del ayuntamiento, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 15.JPG|[[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] kellatorn
Giralda roof cathedral Seville Spain.jpg|[[Sevilla katedraal]]i kellatorn [[La Giralda]]
Wat Rakang bells.jpg|Wat Rakangi templi kellatorn [[Bangkok]]is [[Tai]]s
</gallery>
</gallery>



Redaktsioon: 6. juuni 2015, kell 14:20

 See artikkel räägib tornist kella kui heliallika jaoks, kella kui ajanäitajaga varustatud torni kohta vaata artiklit Kellatorn (ajanäitaja).

Tallinna Niguliste kiriku kellatorn
Tōdai-ji templi kellatorn Nara linnas Jaapanis
Pisa katedraali kellatorn (kampaniil) Pisa linnas Itaalias

Kellatorn on torn, milles on üks või mitu kella või mis on (olnud) mõeldud kellade jaoks, kuigi seal parasjagu ühtegi ei ole.

Euroopas kuuluvad sellised tornid enamasti kirikute juurde ja neis on kirikukellad. Kellad võeti kristlikes kirikutes kasutusele 400. aasta paiku ja said tavaliseks 11. sajandil.

Kui kellatorn on kirikuhoone osa (kirikutorn), on see tavaliselt hoone lääneotsas; kellatorne võib olla ka mitu. Kellatorn võib seista ka kirikust eraldi, sel juhul nimetatakse seda ka kampaniiliks.

Kellatornid on tihti ka näiteks raekodade ja ülikoolide juures.

Kellatornid on tavalised ka näiteks Hiinas ja naabermaades.

Kõrgeim eraldiseisev kellatorn maailmas (u 110 m) asub Birminghami Ülikooli juures.

Kella(de) helistamisega kellatornis tähistatakse aja möödumist (nt helistatakse igal täistunnil), kutsutakse inimesi jumalateenistusele, tähistatakse erilisi sündmusi (nt laulatus, matused) jne. Ajalooliselt on kellahelistamisega teatatud ka eriolukorrast, näiteks tulekahjust.

Tänapäeval kasutatakse kellatornides tihti mitmest kellast koosnevat kellamängu.

Välislingid