Talurahvakool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:
[[18. sajand Eestis|18. sajand]]il moodustasid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Eesti alade [[Balti kubermangud]]e talurahvakoolide süsteemi 1. astme, vallakool ja 2. astme, [[kihelkonnakool]].
[[18. sajand Eestis|18. sajand]]il moodustasid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Eesti alade [[Balti kubermangud]]e talurahvakoolide süsteemi 1. astme, vallakool ja 2. astme, [[kihelkonnakool]].


[[19. sajand Eestis|19. sajand]]il, pärast [[1885]]. aasta keisri ukaasi, kui Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning [[õpetajate seminar]]id allutati ''[[Rahvahariduse Ministeerium]]''ile, jaotati talurahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Esimest koolitüüpi hakati ametlikult nimetama [[vallakool]]iks ja teist [[ministeeriumikool]]iks.
[[19. sajand Eestis|19. sajand]]il, pärast [[1885]]. aasta keisri ukaasi, kui Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning [[õpetajate seminar]]id allutati [[Rahvahariduse Ministeerium]]ile, jaotati talurahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Esimest koolitüüpi hakati ametlikult nimetama [[vallakool]]iks ja teist [[ministeeriumikool]]iks.


[[Ministeeriumikool]]i üheklassilises õppes käidi kolm ja kaheklassilises koolis, viis talve. Uue määruse alusel lubati [[emakeel]]es õpetada neis koolides ainult kahel esimesel õppeaastal, kuid hiljemgi jäid emakeelseteks eesti keele, usuõpetuse- ja kirikulaulutunnid.
[[Ministeeriumikool]]i üheklassilises õppes käidi kolm ja kaheklassilises koolis, viis talve. Uue määruse alusel lubati [[emakeel]]es õpetada neis koolides ainult kahel esimesel õppeaastal, kuid hiljemgi jäid emakeelseteks eesti keele, usuõpetuse- ja kirikulaulutunnid.

Redaktsioon: 4. juuni 2015, kell 13:49

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus[viide?].

18. sajandil moodustasid Venemaa keisririigi Eesti alade Balti kubermangude talurahvakoolide süsteemi 1. astme, vallakool ja 2. astme, kihelkonnakool.

19. sajandil, pärast 1885. aasta keisri ukaasi, kui Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile, jaotati talurahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Esimest koolitüüpi hakati ametlikult nimetama vallakooliks ja teist ministeeriumikooliks.

Ministeeriumikooli üheklassilises õppes käidi kolm ja kaheklassilises koolis, viis talve. Uue määruse alusel lubati emakeeles õpetada neis koolides ainult kahel esimesel õppeaastal, kuid hiljemgi jäid emakeelseteks eesti keele, usuõpetuse- ja kirikulaulutunnid.

Vaata ka