Koiva jõgi

See artikkel räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Taheva).

---

Koiva jõgi
Koiva jõe keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid Koiva jõe keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Lähe	Vidzeme kõrgustik 57° 4′ 51″ N, 25° 35′ 51″ E
Suubub	Liivi lahte 57° 9′ 32″ N, 24° 15′ 59″ E
Valgla maad	Läti Eesti
Valgla pindala	9800 km²
Pikkus	452 km
Langus	234 m
Lang	0,52 m/km
Parempoolsed lisajõed	Tirza, Mustjõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Palsa, Vija, Amata

Koiva (läti keeles Gauja, liivi keeles Koiva, saksa keeles Livländische Aa) on jõgi Lätis.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugavat voolab Lätis ligi 100 km vähem). Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe valgla on 9800 km² suur. Koiva langus on 234 meetrit, lang on 0,52 m/km.

Koiva jõgi algab Vidzeme kõrgustikul Cēsise rajoonis. Ülemjooksul voolab ta itta, läbib mitu järve ja Jaunpiebalga asula ning jõuab Gulbene rajooni. Lejasciemsis algab keskjooks, jõgi suundub loodesse laias orus, läbib Alūksne rajooni ja Koivaliina ning 18 km voolab Eesti ja Läti piirijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi Valka rajooni ja Strenči, Valmiera rajooni ja Valmiera (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib Jānmuiža, Cēsise (Võnnu) ja Ligatne. Jõe alamjooks kulgeb Riia rajoonis, kus Koiva läbib Turaida ja Sigulda, Gauja ja Ādaži ning suubub Carnikava lähedal Liivi lahte.

Suudmes on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.

Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on Tirza (parempoolne), Palsa (vasakpoolne) ja Mustjõgi (parempoolne), Vija (vasakpoolne) ja Amata (vasakpoolne).

Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos kärestikega, millest suurimad asuvad Strenči linna juures. Valmieras on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub 1973 rajatud Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid, moodustades kuni 90 m sügava oru. Lisaks on jõgi ise Siguldas kuni 85 m sügav. Rahvuspargis on ka Turaida, Sigulda ja Krimulda linnuse varemed.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal okaspuumets (peamiselt mänd), kuid seal asub ka kaitsealune Koiva puisniit.

Lätis sündinud maadeavastaja Aleksandrs Laime andis Gauja nime ka ühele jõele, mis Venezuelas ülalpool Angeli juga.

Tänapäeval on Koiva jõel levinud kanuusõit.

Galerii

• 
  Vaade Koiva jõele.