Carlo Ginzburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. mai 2015, kell 18:51

Carlo Ginzburg [k'arlo g'intspurg] (sündinud 15. aprillil 1939 Torinos) on juudi päritolu Itaalia ajaloolane, üks mikroajaloo kui uurimissuuna algatajaid. Ta on Leone Ginzburgi ja Natalia Ginzburgi poeg.

Ta oli 1970–1988 Bologna ülikooli professor ja hiljem California Ülikooli Los Angeleses professor.

Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm" (see ilmus eesti keeles 2000. aastal, kirjastus Varrak), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri Menocchio religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, nõiaprotsesse, ikonograafiat ja historiograafiat. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu (Giovanni Morelli), kriminoloogiat (Sherlock Holmes) ja psühhoanalüüsi (Sigmund Freud), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu.

Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa šamanismist.

Raamatuga "Il giudice e lo storico" püüdis ta edutult saavutada Adriano Sofrile omistatud mõrva uut uurimist ning üldisemalt võrdles ajaloolase ja kohtuniku tööd.

Carlo Ginzburg käis Eestis 2014. aasta septembris, esinedes loengutega Tallinnas ja Tartus.

Tunnustused

Carlo Ginzburg valiti 2013. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Teoseid

[[I benandanti. Ricerche sulla stregoneria e sui culti agrari tra Cinquecento e Seicento, Einaudi, 1966, uustrükid 1972, 2002
Il formaggio e i vermi. Il cosmo di un mugnaio del Cinquecento, Einaudi, 1976, uustrükid 1999, 2009 (eeti keeles Juust ja vaglad, 2000
Il giudice e lo storico. Considerazioni in margine al processo Sofri, Einaudi, 1991, uustrükk Feltrinelli, 2006

Eesti keeles ilmunud kirjutised

Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm. Tallinn: Varrak, 2000.
Ajalugu, retoorika, tõendus. Tuna 4/2003, lk. 100–118.

Välislingid

Garlo Ginzburgi esinemine Tartus 24. sept. 2014

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Ta oli 1970–1988 [[Bologna ülikool]]i professor ja hiljem [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Los Angeleses]] professor.
-Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaimaks teoseks on "''Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm''" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu.
+Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "[[Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm]]" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu.
 Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa [[šamanism]]ist.