Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse närviimpulsse ühest elundist teise. Närv koosneb kahest närviümbrisest (epineuriumist ja perineuriumist) ja närvisisetoendist (endoneuriumist).

Taimedel ei ole käesoleva ajani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkude vaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.

Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Perifeersete närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises osalevad ka Schwanni rakud.

Liigitus

Närvikiudude alusel

Närvid jagatakse nende koosseisu kuuluvate närvikiudude alusel järgmisteks närvi liikideks:

• sensoorsed närvid ehk tundenärvid
• motoorsed närvid ehk liigutajad närvid
• seganärvid.

Alguskoha alusel

Alguskoha alusel liigitatakse närvid kraniaalnärvideks ja seljaajunärvideks.

Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui eferentsed närvikiud.

Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitemid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse neuropaatiateks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohamist alustada kõikjal piirdenärvisüsteemis, enamik neist on healoomulised kasvajad (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi kasvajaid.

Inimese närvid

• eemaldajanärv (6. kraniaalnärv, n. abducens)
• lisanärv (11. kraniaalnärv, n. accessorius)
• alumine alveolaarnärv (n. alveolaris inferior)
• ülemised alveolaarnärvid (nn. alveolares superiores)
• eesmine kuplanärv (n. ampullaris anterior)
• külgmine kuplanärv (n. ampullaris lateralis)
• tagumine kuplanärv (n. ampullaris posterior)
• päraku-õndlaluunärvid (nn. anococcygei)
• liigesenärv (n. articularis)
• eesmised kõrvalestanärvid (nn. auriculares anteriores)
• suur kõrvalestanärv (n. auricularis magnus)
• tagumised kõvalestanärvid (nn. auriculares posteriores)
• kõrvalestaoimunärv (n. auriculotemporalis)
• kaenlanärv (n. axillaris)
• põsenärv (n. buccalis)
• tiibjätkekanali-närv (n. canalis pterygoidei)
• alumine tservikaalne südamenärv (n. cardiacus cervicalis inferior)
• keskmine tservikaalne südamenärv (n. cardiacus cervicalis medius)
• ülemine tservikaalne südamenärv (n. cardiacus cervicalis superior)
• torakaalsed südamenärvid (nn. cardiaci thoracici)
• unearteri-trumminärvid (nn. caroticotympanici)
• välimised unearterinärvid (nn. carotici externi)
• sisemine unearterinärv (n. caroticus internus)
• kõdisti korgaskehanärvid (nn. cavernosi clitoridis)
• suguti korgaskehanärvid (nn. cavernosi penis)
• kaelanärvid (nn. cervicales)
• lühikesed ripskehanärvid (nn. ciliares breves)
• nn. ciliares longi (pikad ripskehanärvid)
• alumised tuharanärvid (nn. clunium inferiores)
• kesksed tuharanärvid (nn. clunium medi)
• ülemised tuharanärvid (nn. clunium superiores)
• õndranärv (n. coccygeus)
• kraniaalnärvid (nn. craniales)
• nahanärv (n. cutaneus)
• külgmine küünavarre-nahanärv (n. cutaneus antebrachii lateralis)
• keskmine küünavarre-nahanärv (n. cutaneus antebrachii medialis)
• tagumine küünavarre-nahanärv (n. cutaneus antebrachii posterior)
• alumis-külgmine õlavarre-nahanärv (n. cutaneus brachii lateralis inferior)
• ülemis-külgmine õlavarre-nahanärv (n. cutaneus brachii lateralis superior)
• keskmine õlavarre-nahanärv (n. cutaneus brachii medialis)
• tagumine õlavarre-nahanärv (n. cutaneus brachii posterior
• vahelmine jalaselja-nahanärv (n. cutaneus dorsalis intermedius
• külgmine jalaselja-nahanärv (n. cutaneus dorsalis lateralis)
• keskmine jalaselja-nahanärv (n. cutaneus dorsalis medialis)
• külgmine reienahanärv (n. cutaneus femoris lateralis)
• tagumine reienahanärv (n. cutaneus femoris posterior)
• külgmine sääremarja-nahanärv (n. cutaneus surae lateralis)
• keskmine sääremarja-nahanärv (n. cutaneus surae medialis)
• suurvarba selmis-külgmised ja teise varba selgmis-keskmised nahanärvid (nn. digitales dorsales, hallucis lateralis et digiti secundi medialis)
• selgmised sõrmenärvid (nn. digitales dorsales (manus)
• jala selgmised varbanärvid (nn. digitales dorsales (pedis)) 
• pihkmised ühissõrmenärvid (nn. digitales palmares communes)
• pihkmised pärissõrmenärvid (nn. digitales palmares proprii)
• taldmised ühisvarbanärvid (nn. plantares digitales communes)
• taldmised pärisvarbanärvid (nn. plantares digitales proprii)
• selgmine kõdistinärv (n. dorsalis clitoridis)
• selgmine sugutinärv (n. dorsalis penis)
• selgmine abaluunärv (n. dorsalis scapulae) 
• eesmine sõelluunärv (n. ethmoidalis anterior)
• tagumine sõelluunärv (n. ethmoidalis posterior)
• näonärv (7. kraniaalnärv, n. facialis) 
• reienärv (n. femoralis)
• ühispindluunärv (n. fibularis communis)
• süva pindluunärv (n. fibularis profundus)
• pindmine pindluunärv (n. fibularis superficialis)
• otsmikunärv (n. frontalis)
• sigiti-reienärv (n. genitofemoralis)
• keele-neelunärv (9. kraniaalnärv, n. glossopharyngeus)
• alumine tuharanärv (n. glutaeus inferior)
• ülemine tuharanärv (n. glutaeus superior)
• alakõhunärv (n. hypogastricus)
• keelealune närv (12. kraniaalnärv, n. hypoglossus)
• niude-alakõhunärv (n. iliohypogastricus)
• niude-kubemenärv (n. ilio-inguinalis)
• plokialune närv (n. infratrochelearis)
• roietevahenärvid (nn. intercostales)
• roietevahe-õlavarrenärvid (nn. intercostobrachiales)
• vahenärv (n. intermedius)
• eesmine küünarvarre-luudevahenärv (n. interosseus antebrachii anterior)
• tagumine küünarvarre-luudevahenärv (n. interosseus antebrachii posterior)
• sääre-luudevahenärv (n. interosseus cruris)
• istmikunärv (n. ischiadicus)
• käginärv (n. jugularis)
• eesmised häbememokanärvid  (nn. labiales anteriores)
• tagumised häbememokanärvid  (nn. labiales posteriores)
• pisaranärv (n. lacrimalis)
• alumine kõrinärv (n. laryngealis inferior)
• tagasikulgev kõrinärv (n. laryngealis recurrens)
• ülemine kõrinärv (n. laryngealis superior)
• keelenärv (n. lingualis)
• nimmenärvid (nn. lumbales)
• alalõuanärv (n. mandibularis)
• mälunärv (n. massetericus)
• ülalõuanärv (n. maxillaris)
• välimine kuulmekäigunärv (n. meatus acustici externi)
• keskpidine närv (n. medianus)
• lõuatsinärv (n. mentalis)
• suulaepurjepingutaja-närv (n. musculi tensoris veli palatini)
• lihase-nahanärv (n. musculocutaneus)
• lõuatsi-keeleluu närv (n. mylohyoideus)
• nina-ripskehanärv (n. nasociliaris)  
• nina-suulaenärv (n. nasopalatinus)
• toppenärv (n. obturatorius)
• suur kuklanärv (n. occipitalis major)
• väike kuklanärv (n. occipitalis minor)
• kolmas kuklanärv (n. occipitalis tertiuss)
• silmaliigutajanärv (3. kraniaalnärv, n. oculomotorius)
• haistmisnärvid (1. kraniaalnärv, nn. olfactorii) 
• silmanärv (n. ophtalmicus)
• nägemisnärv (2. kraniaalnärv, n. opticus) 
• väikesed suulaenärvid (nn. palatini minores)
• suur suulaenärv (n. palatinus major)
• külgmine rinnanärv (n. pectorialis lateralis)
• keskmine rinnanärv (n. pectoralis medialis)
• lahklihanärvid (nn. perineales)
• ühispindluunärv (n. peronaeus communis)
• süva pindluunärv (n. peronaeus profundus)
• pindmine pindluunärv (n. peronaeus superficialis)
• suur kaljuosanärv (n. petrosus major) 
• väike kaljuosanärv (n. petrosus minor)
• süva kaljuosanärv (n. petrosus profundus)
• vahelihasenärv (n. phrenicus)
• lisa-vahelisaenärv (n. phrenici accessorii)
• külgmine tallanärv (n. plantaris lateralis)
• keskmine tallanärv (n. plantaris medialis)
• ristluueesne-närv (n. praesacralis)
• külgmine tiiblihasenärv (n. pterygoideus lateralis)
• keskmine tiiblihasenärv (n. pterygoideus medialis)
• tiiblihase suulaenärvid (nn. pterygopalatini)
• häbemenärv (n. pudendus)
• kodarluunärv (n. radialis)
• alumised pärasoolenärvid (nn. rectales inferiores)
• kotikesenärv (n. saccularis) 
• ristluunärvid (nn. sacrales)
• alajäsemenahanärv (n. saphenus)
• eesmised munandikotinärvid (nn. scrotales anteriores)
• tagumised munandikotinärvid (nn. scrotales posteriores)
• seljaaju- ehk spinaalnärvid (nn. spinales)
• sisusenärvid (nn. splanchnici)
• alumisim sisusenärv (n. splanchnicus imus)
• nimme sisusenärvid (nn. splanchnici lumbales)
• suur sisusenärv (n. splanchnicus major)
• väike sisusenärv (n. splanchnicus minor)
• vaagna sisusenärvid (nn. splanchnici pelvini)
• ristluu sisusenärvid (nn. splanchnici sacrales)
• jalusenärv (n. stapedius)
• rangluualune närv (n. subclavius)
• roietealune närv (n. subcostalis)
• keelealune närv (n. sublingualis)
• kuklaalune närv (n. suboccipitalis)
• abaluualune närv (n. subscapularis)
• rangluuülised närvid (nn. supraclaviculares)
• vahelmised rangluuülised närvid (nn. supraclaviculares intermedii)
• külgmised rangluuülised närvid  (nn. supraclaviculares laterales)
• keskmised rangluuülised närvid (nn. supraclaviculares mediales)
• silmakoopaüline närv (n. supraorbitalis)
• abaluuüline närv (n. suprascapularis)
• plokiüline närv (n. supratrochlearis)
• sääremarjanärv (n. suralis)
• süvad oimunärvid (nn.temporales profundi)
• terminaalnärvid (nn. terminales)
• rindkerenärvid (nn. thoracici)
• pikk rindkerenärv (n. thoracicus longus)
• rindkere-seljanärv n. thoracodorsalis)
• sääreluunärv (n. tivialis)
• kaelaristinärv (n. transversus colli)
• kolmiknärv (5. kraniaalnärv, n. trigeminus)
• plokinärv (4. kraniaalnärv, n. trochlearis)
• trumminärv (n. tympanicus)
• küünarluunärv (n. ulnaris)
• mõigunärv (n. utricularis)
• mõigu-kuplanärv (n. utriculoampullaris)
• tupenärv (nn. vaginales)
• uitnärv (10. kraniaalnärv, n. vagus)
• soonenärv (n. vascularis)
• lülinärv (n. vertebralis)
• esiku-teonärv (8. kraniaalnärv, n. vestibulocochlearis)
• sarnanärv (n. zygomaticus)

Välisallikad

• Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.2.00.013: Nervus. Närv
• Andrew J Shepherd, James E G Downing, ja Jaleel A Miyan, Without nerves, immunology remains incomplete – in vivo veritas, Immunology. oktoober 2005; 116(2): 145–163., doi: 10.1111/j.1365-2567.2005.02223.x, PMCID: PMC1817817, veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)(inglise keeles)