Erinevus lehekülje "Leedu" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 1257 baiti ,  5 aasta eest
corr.
P
(corr.)
| rahvaarv = 2 971 900 <small>(1.01.2013)</small><ref>http://www.stat.gov.lt/en/news/view?id=11320</ref>
| rahvastiku_tihedus = 45,8
| iseseisvus = - väljakuulutamine<br>[[Vene keisririik|Vene keisririigist]] [[16. veebruar]]il [[1918]]<br>- [[riigi tunnustamine|tunnustamine]] <br>[[12. juuli]]l [[1920]]
| valuuta = [[Euro]] ([[EUR]])
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
| märkused =
}}
'''Leedu''' (ametlikult '''Leedu Vabariik''') on [[riik]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] [[Läänemeri|Läänemere]] kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim [[Balti riigid|Balti riikidest]], kuid asub samuti [[Põhja-Euroopa]]s. Ta piirneb [[Läti]], [[Valgevene]], [[Poola]] ja [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga.
 
Leedu on lõunapoolseim [[Balti riigid|Balti riikidest]], kuid asub samuti [[Põhja-Euroopa]]s Ta piirneb [[Läti]], [[Valgevene]], [[Poola]] ja [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga.
1230. aastail ühendas [[Mindaugas]] Leedu territooriumi esmakordselt ühtse juhtimise alla. Sajandi lõpus kujunes välja [[Leedu suurvürstiriik]], mis kasvas 15. sajandiks Euroopas pindalt suurimaks riigiks. Leedu ja [[Poola]] personaalunioonist kasvas välja [[Rzeczpospolita]]. [[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamisega]] [[1795]]. aastal läks Leedu [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisu ja [[Leedu suurvürst]]i tiitel sai üheks [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] tiitlitest. Leedu iseseisvus kuulutati välja [[16. veebruar]]il [[1918]]. Alates [[1991]]. aastat kuulub Leedu [[ÜRO]]-sse ning alates [[2004]]. aastast [[Euroopa Liit]]u ja [[NATO]]-sse.
 
Leedu pealinn on [[Vilnius]]. Riigikeeleks on [[leedu keel]].
 
==Riik==
===Riigivalitsemine===
 
{{Pildid kõrvuti|paremale|Dalia Grybauskaite Mazeikiuose.2009-04-29.jpg|180|Balticfreedom 1c558 6368.Andrius Kubilius.jpg|120|Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius}}
Leedu Vabariigi [[riigipea]]ks on [[Leedu president]]. Täidesaatvat võimu teostab [[Leedu valitsus]]. Valitsuse juht on [[Leedu peaminister]].
 
 
===Valimised===
 
Leedu parlament on 141-kohaline [[Seim (Leedu)|Seim]]. Seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant.
 
Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku [[iive|iibe]] ja väljarände tõttu. 2009. aastal emigreerus 21 970 ja 2010. aastal 83 157 inimest.<ref>http://www.stat.gov.lt/uploads/metrastis/1_LSM_2011_en.pdf</ref>
 
{{Pildid kõrvuti|paremale|Dalia Grybauskaite Mazeikiuose.2009-04-29.jpg|180|Balticfreedom 1c558 6368.Andrius Kubilius.jpg|120|Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius}}
{| class="wikitable" style="text-align: center"
! Aasta !! Elussünnid !! Surmad !! Loomulik iive
|-
! 1994
| 42 376 || 46 486 || −4110–4110
|-
! 1995
| 41 195 || 45 306 || −4111–4111
|-
! 1996
| 39 066 || 42 896 || −3830–3830
|-
! 1997
| 37 812 || 41 143 || −3331–3331
|-
! 1998
| 37 019 || 40 757 || −3738–3738
|-
! 1999
| 36 415 || 40 003 || −3588–3588
|-
! 2000
| 34 149 || 38 919 || −4770–4770
|-
! 2001
| 31 546 || 40 399 || −8853–8853
|-
! 2002
| 30 014 || 41 072 || −11–11 058
|-
! 2003
| 30 598 || 40 990 || −10–10 392
|-
! 2004
| 30 419 || 41 340 || −10–10 921
|-
! 2005
| 30 541 || 43 799 || −13–13 258
|-
! 2006
| 31 265 || 44 813 || −13–13 548
|-
! 2007
| 32 346 || 45 624 || −13–13 278
|-
! 2008
| 35 065 || 43 832 || −8767–8767
|-
! 2009
| 36 651 || 42 034 || −5383–5383
|-
! 2010
| 35 626 || 42 120 || −6494–6494
|}
 
=== Religioon ===
Leedu on [[katoliiklus|katoliiklik]] maa: [[katoliku kirik]]usse kuulub 80% elanikkonnast.
 
==Majandus==
 
Leedus on heal tasemel [[maantee]]de võrgustik. Ainukesena [[Balti riigid|Balti riikidest]] on Leedus ka [[kiirtee]]d: [[Vilniuse–Klaipėda maantee]] ja [[Panevėžysi–Vilniuse maantee]].
 
=== Religioon ===
Leedu on [[katoliiklus|katoliiklik]] maa: [[katoliku kirik]]usse kuulub 80% elanikkonnast.
 
== Loodus ==
 
=== Venemaa keisririik ===
[[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 3.png|pisi|[[Poola jagamised]] ]]
[[Poola jagamised|Rzeczpospolita jagamisega]] [[1772]]–[[1795]] läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]], välja arvatud [[Sūduva]] ja osa [[Podlaasia]]st (need liideti Venemaaga vastavalt [[1815]] ja [[1807]]). [[1796]]. aastal moodustati [[Leedu kubermang]], mis [[1802]] jaotati [[Vilniuse kubermang|Vilniuse (Vilno)]] ja [[Kaunase kubermang]]uks.
 
1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st, sealhulgas [[21. aprill]]il Vilniuse. [[1920]]. aasta aprillis algas [[Poola-Nõukogude sõda]]. Juulis hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas [[12. juuli]]l 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, [[juudid|juute]] 41%).
 
=== Leedu Vabariik= ==
Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918.
 
[[9. oktoober|9. oktoobril]] 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks pealinnaks sai [[Kaunas]]. Kuid 1922. aastal vastu võetud [[Leedu põhiseadus]] sätestas, et Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi ''[[de facto]]''. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni [[1938]]. aastani [[diplomaatilised suhted|diplomaatilisi suhteid]]. Üle Leedu-Poola piiri ei liikunud [[rong]]id, [[telegraaf]]iliinid ega isegi [[post]]. Leedu deklareeris Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist".
 
=== Teine maailmasõda= ==
 
[[23. august]]il [[1939]] sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksamaa [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, millega jagasid [[Ida-Euroopa]] oma mõjusfäärideks. [[1. september|1. septembril]] alustas Saksamaa [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], rünnates Poolat. [[17. september|17. septembril]] viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. [[19. september|19. septembril]] hõivas [[Punaarmee]] Vilniuse. [[10. oktoober|10. oktoobril]] sõlmiti [[Leedu Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]], mille alusel Leetu paigutati Punaarmee sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati linnast välja ja [[27. oktoober|27.]]–[[28. oktoober|28. oktoobril]] 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.
 
[[15. juuni]]l [[1940]] okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu. Taasloodi Leedu NSV. [[36. august]]il 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.
 
[[1941]]. aasta juuni lõpus hõivasid Leedu linna Saksa väed, kes [[22. juuni]]l olid tunginud kallale Nõukogude Liidule. Leedus elas sõja hakul arvukalt [[juudid|juute]], kellest rõhuv enamus langes [[holokaust]]i ohvriks. Vilniuses asutati kaks [[geto]]t: väiksem likvideeriti juba oktoobriks, suurem tegutses [[1943]]. aastani. [[1. september|1. septembril]] 1943 puhkes Vilniuse getos [[ülestõus]], mis aga maha suruti. [[Holokaust Leedus]] hävitas 91% sealsest juudi kogukonnast. Paljud nendest tapeti Vilniuse keskusest kõigest 10 km lääne pool asuvas [[Paneriai koonduslaager|Paneriai koonduslaagris]]. Seal hukati umbes 70 tuhat juuti, 20 tuhat poolakat ja 8 tuhat vene [[sõjavang]]i, kokku umbes 100 tuhat inimest.
 
[[13. juuli]]l [[1944]] vallutas Punaarmee taas Vilniuse ja [[31. juuli]]l Kaunase.
 
=== Leedu NSV ===
=== Leedu Vabariik ===
[[4. veebruar]]il [[1991]] sai [[Island]] esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust.{{lisa viide}} Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] võeti Leedu [[17. september|17. septembril]] 1991 koos [[Eesti]] ja [[Läti]]ga vastu [[ÜRO]]-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust [[31. august]]il [[1993]]. Leedu esitas taotluse astuda [[NATO]]-sse [[1994]]. [[2004]] sai ta NATO ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] täisliikmeks ja ühines [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] [[Schengeni lepe|Schengeni leppega]].
 
Viimane Leedu osa, mida Venemaa okupeerisokupeerib, olion [[Rooma]]s asuv Leedu saatkonnahoone [[Villa Lituania]].
===Taasiseseisvumine===
1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil. 1991. aasta jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse toetajat.
 
[[4. veebruar]]il [[1991]] sai [[Island]] esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust.{{lisa viide}} Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] võeti Leedu [[17. september|17. septembril]] 1991 koos [[Eesti]] ja [[Läti]]ga vastu [[ÜRO]]-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust [[31. august]]il [[1993]]. Leedu esitas taotluse astuda [[NATO]]-sse [[1994]]. [[2004]] sai ta NATO ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] täisliikmeks ja ühines [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] [[Schengeni lepe|Schengeni leppega]].
 
Viimane Leedu osa, mida Venemaa okupeeris, oli [[Rooma]]s asuv Leedu saatkonnahoone [[Villa Lituania]].
 
2009. aastal tähistas Leedu 1000 aasta möödumist esmamainimisest.<ref name=tarbija/>
 
[[2013]]. aasta teisel poolaastal olion Leedu [[Euroopa Liidu eesistujariik]].
 
1. jaanuaril [[2015]] võeti kasutusele [[euro]].
 
==Vaata ka==
*[[Vilniuse teletorni vallutamine]]
*[[Medininkai piiriületuspunkt]]
*[[Noored Kütid]]
*[[Leedu 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
*[[Saksamaa ultimaatum Leedule]]
*[[Poola ultimaatum Leedule]]
 
== Viited ==
[[Kategooria:Leedu| ]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
 
{{Link FA|be-x-old}}
{{Link FA|lmo}}
{{Link FA|af}}

Navigeerimismenüü