Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
34. rida: 34. rida:
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
*[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.
*[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.

====Välislingid====
{{vikisõnastikus|luuüdi}}
{{vikisõnastikus|üdi}}
{{vikisõnastikus|kondiüdi}}


[[Kategooria:Luude osad]]
[[Kategooria:Luude osad]]

Redaktsioon: 19. mai 2015, kell 18:19

 See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria)

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]

Inimestel

Terminoloogia

Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Ülesanded

Luuüdis toimub peamine hematopoees - erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad T-lümfotsüüdid tüümuses).[3]

Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga (ladina keeles medúlla óssium fláva).[6][7]

Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist.

Histoloogia

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte ja need tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.[9]

Luuüdi rakkude hulka kuuluvad ka hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb stroomarakkudest. Tuvastatud on järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik" 440:2004.
  2. Roosalu, 2010
  3. Nienstedt jt., 2011
  4. Nienstedt et al 2011
  5. Lepp, 2013
  6. Normaalne veri ja luuüdi
  7. Lepp, 2013
  8. Lepp, 2013
  9. Roosalu, 2010

Kasutatud kirjandus

Välislingid