Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
34. rida: | 34. rida: | ||
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0. |
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0. |
||
*[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8. |
*[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8. |
||
====Välislingid==== |
|||
{{vikisõnastikus|luuüdi}} |
|||
{{vikisõnastikus|üdi}} |
|||
{{vikisõnastikus|kondiüdi}} |
|||
[[Kategooria:Luude osad]] |
[[Kategooria:Luude osad]] |
Redaktsioon: 19. mai 2015, kell 18:19
See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]
Inimestel
Terminoloogia
Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.
Ülesanded
Luuüdis toimub peamine hematopoees - erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad T-lümfotsüüdid tüümuses).[3]
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga (ladina keeles medúlla óssium fláva).[6][7]
Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist.
Histoloogia
Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte ja need tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.[9]
Luuüdi rakkude hulka kuuluvad ka hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb stroomarakkudest. Tuvastatud on järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.
Viited
Kasutatud kirjandus
- Sissekanne Terminologia Histologica-s H2.00.04.4.00002: Medulla ossium. Luuüdi
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
- "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
- SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (pdf)
- Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- Arne Lepp. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: luuüdi |
Vikisõnastiku artikkel: üdi |
Vikisõnastiku artikkel: kondiüdi |