Grafiti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. mai 2015, kell 14:08

Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.

Grafititeos on grafiito ehk grafiti.

Grafiti võib kitsamalt viidata ka suurele lahtise käega tehtud aerosool- või muude ilmastikukindlate värvidega teosele ning sel juhul vastandub see stencil-ile ehk šabloonkunstile.^[1]

Ajalugu

Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised, on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.

Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA-s 1960.–1970. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" – nn tag-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid oli TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.

1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu throw-up, piece, wildstyle, stencil (šablooni abil tehtud grafiti), mural (tervet seina kattev grafiti) jm.

Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.

Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit^[2], mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.

Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali Stencibility, Tartu noore kunsti oksjonile on pandud tänavakunstnike Müra2000, MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse teoseid, ning originaalšabloone on ostnud Tartu kunstimuuseum.^[3]

Grafiti Eestis

Pikemalt artiklis Grafiti Eestis

Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "Haiguste ravi. Kontrollitud...".

Alates 2010. aastast korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali "Stencibility". 2013. aastal alustai Pärnus festivaliga "Sõnum seinal".

Eesti tänavakunsti iseloomustamisel on välja toodud, et Tallinnas tõuseb pigem esile lahtise käega tehtud kiire grafiti ja Tartus šabloonkunst, mis vajab tegemiseks rohkem aega.^[1]

Üheks Eesti tuntuimaks tänavakunstnikuks on Edward von Lõngus.

Galerii

Grafiti Paldiski linnas.
Grafitiga kaetud Mi-6 mahajäetud sõjaväe helikopter.
Grafiti eemaldamine Stockholmis.
Grafiti Bristolis. Autor Banksy.
Grafiti Tartu raudteejaamas.
Stencibility festivali käigus loodud grafiti Senffi trepide ääres Tartus.
Näide päevakajalise teema kajastamisest tänavakunstis.
Pinutaguse grafiti Soomes

Pinutaguse grafiti Soomes
Grafitiga kaunistatud prügikast Soomes

Vaata ka

Grafitikunstnike loend

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Robert Hein: Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!" Õhtuleht, 13. august 2013
↑ Raimu Hanson "Tänavakunstnik narrib jokkijaid" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)
↑ Raimu Hanson "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)

Välislingid

Graffiti.ee, Eesti graffitiportaal
Art Leete "Kriipamisest" Folklore, 25.07.2007
Raimu Hanson "Tänavakunstnik narrib jokkijaid" Postimees, 23.04.2013
Raimu Hanson "Tänavakunstnik muutub avalikuks" Postimees, 23.04.2013
Raimu Hanson "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama" Postimees, 23.04.2013
Eesti tänavakunstniku MinaJaLydia koduleht

[Potentsiaal-1] 1,0 ^1,1 Robert Hein: Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!" Õhtuleht, 13. august 2013

[2] Raimu Hanson "Tänavakunstnik narrib jokkijaid" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)

[3] Raimu Hanson "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)

[1]

[2]

[3]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 == Ajalugu ==
 [[Pilt:Grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis (1828), 7. juuli 2011.jpg|pisi|left|Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti [[Tartu Toomkirik]]u lõunatornis, suvi 2011.]]
-Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised, on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
+Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised, on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva [[seinamaal|seina]]- või [[monumentaalmaal]]i ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
 [[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
-Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–1970. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
+Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–1970. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid oli [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
 . aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu ''throw-up'', ''piece'', ''wildstyle'', ''stencil'' ([[šabloon]]i abil tehtud grafiti), ''mural'' (tervet seina kattev grafiti) jm.
-Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.
+Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva [[kirjaoskus]]e leviku kohta.
 Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212682/tanavakunstnik-narrib-jokkijaid/ "Tänavakunstnik narrib jokkijaid"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>, mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.