Sõjaväepolitsei

Eesti sõjaväepolitsei

Sõjaväepolitsei (lühend SP) on riigi relvajõudude koosseisu kuuluv julgeoleku- ja korrakaitseüksus, mille ülesanded ja jurisdiktsioon on reeglina seotud relvajõudude isikkoosseisu ja territooriumiga.

Sõjaväepolitsei (inglise keeles military police, lühend MP), teostab järelevalvet sõjaväelise distsipliini üle ning aitab tagada relvajõudude isikkoosseisu ja sõjaliste objektide julgeolekut. Sõjaväeüksuste liikumisel on SP abiks kolonnide kiirel ja tõrgeteta liikumisel ettenähtud sihtkohtadesse. Sõjalise operatsiooni ajal võib SP ülesannete hulka kuuluda ka sõjavangide eskortimine ja valve.

Sõjaväepolitsei ülem on Eestis kaitseväe juhataja vahetus alluvuses.

Mõnes riigis (näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) täidab sõjaväepolitsei ülesandeid sõjaväestatud politseiüksus ehk sandarmeeria, millel on riigis tavapolitseiga võrdsed õigused ja sarnased ülesanded

Sõjaväepolitseist üldiselt

Sõjaväepolitseil on riigiti erinevad tähendusega:

• Sõjaväe osa, mille eesmärgiks on relvajõudude üle politseilist järelvalvet teostada (provost).
• Sõjaväe osa, mis teostab relvajõudude ning tsiviilpopulatsiooni seas politseilist järelvalvet.
• Sõjaväe osa, mis teostab politseilist järelvalvet ainult tsiviilelanikkonna üle.
• Politsei jõud, mis rahuajal on võrdväärsed tavaliste politseinikega, aga millest sõja puhkemisel saab sõjaväe osa (näiteks Brasiilia).

Sõjaväepolitsei Eestis

 Pikemalt artiklis Eesti sõjaväepolitsei

Eesti kaitseväes on SP kaitseväe keskalluvusega struktuuriüksus, mille ülesannete hulka kuuluvad: distsipliinijärelevalve teostamine, liiklusjärelevalve teostamine, liikluse reguleerimine, õigusrikkumiste menetlemine oma pädevuse piires ning erinevad kaitsejõudude tegevusega seotud julgeolekuülesanded.

Sõjaväepolitsei struktuurüksusena asub Tallinnas ning sõjaväepolitsei koosseisus oleva väeüksus on vahipataljon.

Ülesannete täitmisel, mis nõuavad selget eristumist, peab sõjaväepolitseinik kandma paremal õlavarrel musta käesidet, millel on kujutatud hõbedased tähed "SP". Tavalistel patrullülesannetel on sõjaväepolitseinikel HK USP 9 mm püstol, lisa salved, raadiosaatja, käerauad, pipragaas ning teleskoopnui.

Sõjaväepolitsei ülesanded on:

• järelevalve teostamine Kaitseväe distsipliini üle
• süütegude menetlemine oma pädevuse piires ning lähtuvalt ohuhinnangust
• Kaitseväe juhataja ning vajaduse korral Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras määratud isikute kaitse
• jälitustegevus oma pädevuse piires
• sõjaväepolitsei valdkonna juhtimine ja planeerimine
• muu sõjaväepolitseiline tegevus, milleks on liiklusjärelevalve kaitseväe sõidukite üle; liikluse reguleerimine kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite organiseeritud liikumisel; kaitseväe ja Kaitseliidu objektide ja vara kaitse kõrgendatud ohu korral;
• Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalik sõjaväepolitseiline tegevus Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki
• oma tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel osalemine;
• oma tegevusvaldkonda kuuluvate lepingute väljatöötamise ja sõlmimise korraldamine ning lepingutega võetud kohustuste täitmise jälgimine
• juhendmaterjalide koostamise korraldamine teistele kaitseväe väeliikidele ja struktuuriüksustele Sõjaväepolitsei vastutusalas
• kaitseväe aasta tegevuse ja eelarve planeerimises osalemine
• koostöö tegemine teiste riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega
• muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate või kaitseväe juhataja poolt määratud ülesannete täitmine

Lisaks sellele on sõjaväepolitsei üksuste ülesanne sõjavange valvata, massirahutusi maha suruda, isikuid ja kolonnide eskortida, liiklust reguleerida ja teeluure ning järelevalve. Sõjaväepolitseile on üritatud juurde saada ka liiklusjärelvalve tegemise õigust, kuid see ettepanek ei ole läbi läinud.

Ajateenistuses läbitava sõjaväepolitsei väljaõppes keskendutakse linnalahingu, VIP-eskordi, massirahutuste mahasurumise, hoonete ja muu läbiotsimise, masinatega orienteerumise ning enesekaitse oskustele. Eesmärk on koolitada sõjaväepolitseinikke ja üksusi, mis on võimelised ellu viima erinevaid operatsioone ja tagama julgestuse. Riigikaitse.ee sõnul on jalaväega võrreldes sõjaväepolitsei laskeharjutused intensiivsemad, vaheldusrikkamad ja rohkem sarnased eriüksuslaste omadega, sest lisaks automaadile Galil SAR õpitakse kasutama ka püstolit H&K USP ning pumppüssi. Samuti on sõjaväepolitseinike kasutada RIOT-ülikonnad (märuliturvised), kumminuiad ja käerauad.

Eesti Sõjaväepolitsei õigused

Kaadrikaitseväelasest sõjaväepolitseinikul ja sõjaväepolitsei uurijal on kaitseväedistsipliini järelevalve teostamisel õigus:

1) kaitseväedistsipliini rikkumise või rikkumise kahtluse korral peatada iga kaitseväelane ning teenistuskohustuste täitmisel olev kaitseliitlane

2) anda kaitseväelastele ja teenistuskohustuste täitmisel olevatele kaitseliitlastele korraldusi käesolevast põhimäärusest tulenevate Sõjaväepolitsei ülesannete täitmise tagamiseks

3) siseneda takistamatult kaitseväe ja Kaitseliidu halduses olevatele objektidele. Sisenemine turvaalale, kus töödeldakse riigisaladust, toimub vastavalt riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktide alusel.

4) saada oma teenistusülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni vahetult kõigilt kaitseväelastelt, kaitseväes avalikus teenistuses olevatelt isikutelt ning kaitseliitlastelt.

Eesti sõjaväepolitsei kossseis

Sõjaväepolitsei struktuuri kuuluvad:

1) uurimisosakond;

2) planeerimisosakond;

3) logistikaosakond;

4) operatiivteenistus;

5) kantselei.

Järgnevalt on väljatoodud mittetäielikud nimekirjad osakondade ülesannetest.

Uurimisosakond

põhiülesanneteks on:

1) kriminaalmenetluse läbiviimine kaitseväes ja Kaitseliidus;

2) teenistuslike juurdluste läbiviimine kaitseväe juhataja ja Sõjaväepolitsei ülema korraldusel;

3) süütegude ennetamine ja tõkestamine kaitseväes ja Kaitseliidus;

Planeerimisosakond

põhiülesanneteks on:

1) sõjaväepolitsei valdkonna planeerimine ja analüüs;

2) sõjaväepolitsei struktuuri ja paigutuse planeerimine;

3) Sõjaväepolitsei eelarve eelnõu projekti koostamine;

Logistikaosakond

põhiülesanneteks on:

1) sõjaväepolitsei tegevuse logistiline planeerimine;

2) sõjaväepolitsei relvastuse ja laskemoona haldamine;

3) sõjaväepolitsei transpordi ja tehnikavahendite haldamine;

Operatiivteenistus

põhiülesanneteks on:

1) järelevalve teostamine kaitseväedistsipliini üle kaitseväes ja Kaitseliidus;

2) liiklusjärelevalve kaitseväe sõidukite üle;

3) liikluse reguleerimine kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite organiseeritud liikumisel;

Kantselei

põhiülesanneteks on:

1) Sõjaväepolitsei asjaajamise ja dokumentide arhiveerimise korraldamine;

2) tööks vajaliku inventari, seadmete ja materjali soetamine, sealhulgas bürootarvete, dokumendiplankide, pitsatite ja templite tellimine;

3) riigisaladuse kaitse korraldamine oma vastutusalas;

Sõjaväepolitsei teistes riikides

Rumeenia

Rumeenias täidab politseikohustusi Rumeenia relvajõudude jaoks Rumeenia sõjaväepolitsei (Poliţia Militară). Rumeenia sandarmeeria ülesandeks ei ole relvajõudude sees seadust jõustada. Sandarmeeria eesmäargiks on tagada avalik kord ning turve, kodanike õigused, fundamentaalsed vabadused, avalik- ning eravaldus, tuvastada ja ära hoida kuritegevust, kaitsta riigi põhilisi institutsioone ning võidelda terroriaktidega.

Rumeenia rahvusliku sandarmeeria funktsioonideks on näiteks:

• avaliku rahu tagamine tsiviilüritustel
• avaliku korra taastamine, kui see on katkestatud ebaseaduslike tegevustega
• kuritegevuse takistamine ning tuvastamine
• terrorismivastastes missioonides osalemine
• tagada erinevate transiitveoste turvalisus
• koost riiklike institutsioonidega takistada ebaseaduslikku loomade küttimist
• osaleda salastatud kirjade kaitses, mis läbivad Rumeenia territooriumi

Rumeenia sandarmeeria teostab väljatoodud funktsioone läbi oma spetsialiseeritud struktuuride.

Brasiilia

Brasiilias on sõjaväepolitseil kaks tähendust: on provost üksused, mis tagavad relvajõududes seaduse jõustamist - näiteks on sõjaväepolitsei armeel (Polícia do Exército, PE), mereväel ( Polícia da Marinha) ning õhuvägedel ( Polícia da Aeronáutica, PA). Teine sõjaväepolitsei tüüp on tsiiviil preventatiivne politsei koos militaarse organisatsiooniga, mis on sarnane sandarmeeridega (Polícia Militar).

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikide iga sõjaväe osa omab enda sõjaväepolitsei jõude (välja arvatud U.S. Cost Guard, mis on iseenesest juba seadust jõustav agent). Peale seaduse jõustamise täidavad Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitseinikud ka lahingrolle - Sõjaväepolitseid on rakendatud Afganistaanis ja Iraagis laialdaselt konvoi turbel, patrullidel, vanemohvitseride turbel ning kinnipeetavate hoidmisel.

Posse Comitatuse seaduse järgi on sõjaväepolitseil piiratud õigused väljaspool sõjaväge. Ainuke võimalus, kuidas sõjaväepolitseil on võimalik seadust tsiviilkorras jõustada, on siis, kui sõjaolukord on välja kuulutatud.

Kanada

Kanada sõjaväepolitsei (Canadian Forces Military Police) on eriline seetõttu, et sõjaväepolitseinikel on Kanada kriminaalkoodeksi järgi riiklike relvajõududega seotult samad õigused, mis on tsiviil seadusejõustajatel. See tähendab, et relvajõudude piirkonnas on sõjaväepolitseinikel õigus arreteerida kõiki hoolimata nende auastmest või positsioonist. Tsiviilelanikke on õigus sõjaväepolitseil Kandas kinni pidada ainult siis kui kuritegu on korda saadetud relvajõudude kinnisvaral, kuritegu on seotud relvajõudude varaga või kui näiteks avaliku korra minister taotleb arreteerimist. Kanada sõjaväepolitseil on õigused ainult seoses relvajõududega, aga kui isik on relvajõudude alal, siis on sõjaväepolitseil õigus indiviid arreteerida ning Kanada kriminaalkoodeksi järgi süüdistus esitada.