Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2015, kell 21:02

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid, so

abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
muutetunnused: käändsõnade käändelõpud (arvu- ja käändetunnused), tegusõnade pöördelõpud (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilised seosed on

rinnastus- ehk koordinatsiooniseos,
alistus- ehk subordinatsiooniseos.

Rinnastusseos

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid - sõnavorme, fraase või osalauseid. See tähendab, et rinnastatud moodustajad

on seotud näiteks sidesõnaga vm sidendiga või asuvad lauses kõrvuti
täidavad lauses samu süntaktilisi ülesandeid - tegemist on samade lauseliikmetega
vastavad samale küsimusele.

Nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus).

Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Poest osteti saia (sihitis) ja moosi (sihitis).

Noormees on tark (määrus), aga laisk (määrus).

Alistusseos

Alistus ehk subordinatsioon on põhiline ja seejuures komplitseeritum grammatiline seos moodustajate vahel. See on ühe moodustaja sõltuvus teisest moodustajast. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes (valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.

Alistusseost on kahesugust:

ühildumine ehk kongruents on selline alistus, et põhja (alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi (alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt magus (põhi) komm (laiend), magusa kommi, magusaks kommiks jne; armsatele lastele, heaks peremeheks.
sõltumine ehk rektsioon on selline alistus, et põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju (vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või selle, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis (põhi) diivanile (laiend), tõusis diivanilt; tahab magada, hakkab sõitma.

Vaata ka

Lause moodustajad

Kasutatud kirjandus

Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 Grammatilised seosed on [[Lause moodustajad|lause
-moodustajate]] vahelised tingitusseosed. [[Lause moodustajad]] on lauses üksteisega
+moodustajate]] vahelised tingitusseosed. [[Lause moodustajad]] on [[lause|lauses]] üksteisega
 grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et
-neid vormistavad grammatilised vahendid:
+neid vormistavad [[grammatilised vahendid]], so
 * abisõnad: [[sidesõna]]d ja [[kaassõna]]d;
-* muutetunnused: [[käändsõna]]de käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), [[tegusõna]]de pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
+* muutetunnused: [[käändsõna]]de käändelõpud (arvu- ja käändetunnused), [[tegusõna]]de pöördelõpud (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
 Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
-Grammatilised seosed on:
+Grammatilised seosed on
 * [[rinnastus]]- ehk koordinatsiooniseos,
-* [[alistus]]- ehk subkoordinatsiooniseos,
+* [[alistus]]- ehk subordinatsiooniseos.
 ==Rinnastusseos==
-[[Rinnastus|'''Rinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, olgu neiks [[Fraas|fraasid]] või [[Osalause|osalaused]]. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] ja täidavad lauses samu ülesandeid ning vastavad samale küsimusele. Rinnastusseost vormistavad peamiselt [[Sidesõna|sidesõnad]] ja muud sidendina toimivad sõnad. Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]). '''''Kohvi keetmine''' (''[[Alus (keeleteadus)|alus]]'') ja '''koogi küpsetamine''' (''[[Alus (keeleteadus)|alus]]'') ''käis kähku. ''Poest osteti '''saia''' (''[[sihitis]]) ''ja '''moosi''' (''[[sihitis]]'')''. ''Noormees on '''tark''' (''[[määrus]])''''',''''' ''aga '''laisk''' (''[[määrus]]'').''
+[[Rinnastus|'''Rinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid - [[sõnavorm|sõnavorme]], [[Fraas|fraase]] või [[Osalause|osalauseid]]. See tähendab, et rinnastatud moodustajad
+* on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] vm [[sidend|sidendiga]] või asuvad lauses kõrvuti
+* täidavad lauses samu [[Lauseliikmed|süntaktilisi ülesandeid]] - tegemist on samade lauseliikmetega
+* vastavad samale küsimusele.
+Nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''ja'' '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]).
+'''''Kohvi keetmine''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]'') ja '''koogi küpsetamine''' (''[[Alus (keeleteadus)|alus]]'') käis kähku''.
-''<nowiki/>''
+''Poest osteti '''saia''''' ([[sihitis]]) ''ja '''moosi''' (''[[sihitis]]).
+''Noormees on '''tark''''' ([[määrus]])'','' ''aga '''laisk''' (''[[määrus]])''.<nowiki/>''
 ==Alistusseos==
-[[Alistus|'''Alistus''']] ehk [[Alistus|'''subordinatsioon''']] '''<nowiki/>'''on põhiline ja seejuures komplitseeritum seosetüüp. See on moodustaja sõltuvus teisest moodustajast.
+[[Alistus|'''Alistus''']] ehk [[Alistus|'''subordinatsioon''']] '''<nowiki/>'''on põhiline ja seejuures komplitseeritum grammatiline seos moodustajate vahel. See on ühe moodustaja sõltuvus teisest moodustajast.
-Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes(valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
+Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes (valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
-Alistusseost on omakorda kaks liiki:
+Alistusseost on kahesugust:
-* [[ühildumine]] ehk [[Ühildumine|kongruents]], nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne. ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''armsa'''t'''ele las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
+* [[ühildumine]] ehk [[Ühildumine|kongruents]] ''<nowiki/>''on selline alistus, et põhja (alistaja) [[grammatiline tähendus]] ja/või [[grammatiline vorm]] määrab laiendi (alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''magus ''(põhi) '''''komm''' ''(laiend)'', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne''; ''armsa'''tele''' las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
-* [[Rektsioon|sõltumine]] ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''';'' ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
+* [[Rektsioon|sõltumine]] ehk [[rektsioon]] on selline alistus, et põhja (alistaja) [[leksikaalne tähendus]] ja kuju (vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või selle, missugune [[kaassõna]] [[käändsõna|käändsõnaga]] seostub, nt ''heitis ''(põhi) ''diivani'''le''' ''(laiend)'',''' '''tõusis diivani'''l'''''<nowiki/>'''t''''';'' ''tahab maga'''da''''', ''hakkab sõit'''ma'''''.
 == Vaata ka'''<nowiki/>''' ==
-'''ERELT, Mati''', [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1 Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool, 2013]
 [[Lause moodustajad]]
 == Kasutatud kirjandus''<nowiki/>'' ==
-'''ERELT, Mati''', Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. ''<nowiki/>''Tartu: ''<nowiki/>''Tartu Ülikool, 2013
+'''Erelt, Mati 2013.''' [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1 Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool].''<nowiki/><nowiki/>''
 [[Kategooria:Süntaks]]