Grammatilised seosed

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:  

• abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
• muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilised seosed on:

• rinnastus- ehk koordinatsiooniseos,
• alistus- ehk subkoordinatsiooniseos,

Rinnastusseos

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, olgu neiks fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga ja täidavad lauses samu ülesandeid ning vastavad samale küsimusele. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus). Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku. Poest osteti saia (sihitis) ja moosi (sihitis). Noormees on tark (määrus), aga laisk (määrus).

Alistusseos

Alistus ehk subordinatsioon on põhiline ja seejuures komplitseeritum seosetüüp. See on moodustaja sõltuvus teisest moodustajast. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes(valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

• ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne. Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt armsatele lastele, heaks peremeheks.
• sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis diivanile, aga tõusis diivanilt; tahab magada, aga hakkab sõitma.

Vaata ka

ERELT, Mati, Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool, 2013

Lause moodustajad

Kasutatud kirjandus

ERELT, Mati, Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool, 2013