Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2015, kell 17:19

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilisi seoseid on kahte liiki:

rinnastus- ehk koordinatsiooniseos,
alistus- ehk subkoordinatsiooniseos,

Rinnastusseos

Rinnastus ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, olgu neiks fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga ja täidavad lauses samu ülesandeid ning vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu. Päike tuli pilve tagant välja ja vihma sadu lõppes.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus). Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku. Poest osteti saia(sihitis) ja moosi(sihitis).

Alistusseos

Alistus ehk subordinatsioon on põhiline ja seejuures komplitseeritum seosetüüp. See on moodustaja sõltuvus teisest moodustajast. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes(valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne. Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt armsatele lastele, heaks peremeheks.
sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis diivanile, aga tõusis diivanilt; tahab magada, aga hakkab sõitma.

Kasutatud kirjandus

ERELT, Mati, Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool, 2013

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 ==Rinnastusseos==
-'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''. '''Päike tuli pilve tagant välja''' ja '''vihma sadu lõppes.'''''
+[[Rinnastus|'''Rinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, olgu neiks [[Fraas|fraasid]] või [[Osalause|osalaused]]. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] ja täidavad lauses samu ülesandeid ning vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''. '''Päike tuli pilve tagant välja''' ja '''vihma sadu lõppes.'''''
-Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
+Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]). '''''Kohvi keetmine''' (alus) ja '''koogi küpsetamine''' (alus) ''käis kähku. Poest osteti '''saia'''([[sihitis]]) ja '''moosi'''([[sihitis]]).
-Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus). '''''Kohvi keetmine''' (alus) ja '''koogi küpsetamine''' (alus) ''käis kähku. Poest osteti '''saia'''(sihitis) ja '''moosi'''(sihitis).
+''<nowiki/>''
-Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
 ==Alistusseos==
+[[Alistus|'''Alistus''']] ehk [[Alistus|'''subordinatsioon''']] '''<nowiki/>'''on põhiline ja seejuures komplitseeritum seosetüüp. See on moodustaja sõltuvus teisest moodustajast.
-'''Alistusseos''' ehk '''subordinatsioon''' on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
+Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes(valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
 Alistusseost on omakorda kaks liiki:
-* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne. ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''armsa'''t'''ele las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
+* [[ühildumine]] ehk [[Ühildumine|kongruents]], nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne. ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''armsa'''t'''ele las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
-* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''';'' ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
+* [[Rektsioon|sõltumine]] ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''';'' ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
 '''<nowiki/>'''