Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
29. rida: 29. rida:


== Kasutatud kirjandus''<nowiki/>'' ==
== Kasutatud kirjandus''<nowiki/>'' ==
'''ERELT, Mati''', Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. ''<nowiki/>''Tartu: ''<nowiki/>''Tartu Ülikool, 2013
ERELT, Mati


[[Kategooria:Süntaks]]
[[Kategooria:Süntaks]]

Redaktsioon: 5. mai 2015, kell 16:02

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:  

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilisi seoseid on kahte liiki:

Rinnastusseos

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu. Päike tuli pilve tagant välja ja vihma sadu lõppes.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus), Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed.

Alistusseos

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

  • ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne; Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt armsatele lastele, heaks peremeheks.
  • sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis diivanile, aga tõusis diivanilt, tahab magada, aga hakkab sõitma.

Kasutatud kirjandus

ERELT, Mati, Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool, 2013