Kohtla-Järve: erinevus redaktsioonide vahel

Kohtla-Järve
Pindala	54,02 km²
Elanikke	33 675 (1.01.2023)
EHAK-i kood	0321
Koordinaadid	59° 24′ N, 27° 17′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. mai 2015, kell 08:38

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.

Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov.^[3]

Ajalugu

Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis.

Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis.

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.^[viide?]

Sõpruslinnad

Kohtla-Järve sõpruslinnadeks teistes riikides on:^[4]

Majandus

Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris.

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine.

Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.

Lisaks tegutsevad läheduses Viru põlevkivikaevandus (plaanis sulgeda 2013.a.) ning elektrijaamad (sh Ahtme elektrijaam, võimsusega 30 MW).

Sport

Kohtla-Järve FC Lootus mängib jalgpalli Eesti esiliigas.

Kohtla-Järve BC HITO mängib korvpalli Eesti Meistriliigas.

Linnaosad

Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast (elanike arv rahvaloenduse andmetel seisuga 31.12.2011):

Ahtme (17 252 elanikku)
Järve (17 054 elanikku)
Oru (1266 elanikku)
Sompa (958 elanikku)
Kukruse (572 elanikku)
Viivikonna koos Sirgalaga (99 elanikku)

Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev.

Pildid

Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve-Mäetaguse maanteel mõni kilomeeter enne linnapiiri
Viru Keemia Grupi tehas
Viru Keemia Grupi tehas
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud
Kultuurimaja
Kultuurimaja esine park
Monument "Au tööle"
Maja kesklinnas
Administratiivhoone kesklinnas
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis

Vaata ka

Viited

↑ Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
↑ "Välissuhted" (Estonian). Kohtla-Järve linn. Vaadatud 1. märts 2012.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

[1] Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.

[2] ttp://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.

[3] Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014

[välissuhted-4] "Välissuhted" (Estonian). Kohtla-Järve linn. Vaadatud 1. märts 2012.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 46. rida: / 46. rida: @@
 Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus ([[Remeksi keskus]]), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh [[Baltika]] tütarettevõtte [[Virulane]] õmblustsehh), mööblitööstus ([[TNC Components]]) ja ehitusmaterjalide tootmine.
-Hinnanguliselt oli [[2011]]. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli u 310 milj. €.
+Hinnanguliselt oli [[2011]]. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
 Lisaks tegutsevad läheduses [[Viru põlevkivikaevandus]] (plaanis sulgeda 2013.a.) ning elektrijaamad (sh [[Ahtme elektrijaam]], [[võimsus]]ega 30 [[MW]]).