Pärnu kreis: erinevus redaktsioonide vahel

Pärnu kreis
	saksa keel Pernausche Kreis
	vene keel Перновский уезд
	Elanikke: 98 123 (1897)
	kreisilinn: Pärnu

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. mai 2015, kell 23:28

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Territoorium

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud:

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond^[2], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9^[3]:

Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
Halliste-Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).

Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Sillakohtupiirkonnad

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks^[4] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata ka

Viited

↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

Välislingid

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 296-. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 312–323. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 65–68. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend) + kaart

[1] ttp://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21

[2] Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[3] Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[4] Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 }}
 '''Pärnu kreis''' (saksa keeles ''Pernausche Kreis''; vene keeles ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus.
-[[File:Russian Empire 1745 (Map III in Latin).jpg|pisi|400px|right|[[Riia  kubermang]]u, Pärnu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.<br>''<small>Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины</small>'']]
+[[File:Russian Empire 1745 (Map III in Latin).jpg|pisi|400px|right|[[Riia kubermang]]<nowiki/>u Pärnu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.<br>''<small>Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины</small>'']]
 [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|thumb|right|400px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart [[1783]].]]
-Kreis ehk maakond piirnes põhjasuunal [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]]/[[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]i, [[Paldiski kreis]]i/[[Tallinna kreis]]iga, idasuunal  [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]]/[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]i ja lõunasuunal [[Valga kreis]]i ning Volmari/[[Võnnu kreis]]iga.
+Kreis ehk maakond piirnes põhjas [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]]/[[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]i, [[Paldiski kreis]]i/[[Tallinna kreis]]iga, idas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]]/[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]i ning lõunas [[Valga kreis]]i ja Volmari/[[Võnnu kreis]]iga.
 ==Territoorium==
@@ 40. rida: / 40. rida: @@
 [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond<ref>{{cite book |title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl  |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|coauthors=  |year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 76 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA76,M1}}</ref>, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.
-Aja jooksul kihelkondade arv muutus,  19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors=  |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>:
+Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors=  |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>:
 *[[Audru kihelkond]] (''Kirchspiel Audern''),
-*[[Halliste–Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist und Karkus''),
+*[[Halliste–Karksi kihelkond|Halliste-Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist und Karkus''),
 *[[Mihkli kihelkond]] (''Kirchspiel St. Michaelis''),
 *[[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''),
@@ 53. rida: / 53. rida: @@
 [[Viljandi kreis]] eraldati taas 1888. aastal.
 ===Sillakohtupiirkonnad===
-Pärnu ja [[Viljandi kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors=  |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref>  (''Pernauer Ordnungsgericht'', ''Fellinsches Ordnungsgericht''):
+Pärnu ja [[Viljandi kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors=  |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> (''Pernauer Ordnungsgericht'', ''Fellinsches Ordnungsgericht''):
-#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
+#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
-#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
+#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
-#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste–Karksi kihelkond
+#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
-#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Suure-Jaani kihelkond]]
+#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Suure-Jaani kihelkond]];
-#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Kolga-Jaani kihelkond]]
+#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Kolga-Jaani kihelkond]];
 #sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Helme kihelkond]].
@@ 68. rida: / 68. rida: @@
 ==Viited==
 {{viited}}
-==Välilingid==
+==Välislingid==
 {{commonskat|Kreis Pernau}}
 ==Kirjandus==

Pärnu kreis

saksa keel Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд

Elanikke: 98 123 (1897)^[1]
kreisilinn: Pärnu