Jõhvi raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tibukonn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:


[[Juuniküüditamine|Juunis 1941]] ja [[Märtsiküüditamine|märtsis 1949]] küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. <ref>[http://www.postimees.ee/1643573/ouduste-oo-martsis-1949-tana-ohtul-algas-kuuditamine Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007]</ref>
[[Juuniküüditamine|Juunis 1941]] ja [[Märtsiküüditamine|märtsis 1949]] küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. <ref>[http://www.postimees.ee/1643573/ouduste-oo-martsis-1949-tana-ohtul-algas-kuuditamine Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007]</ref>

Lisaks suurele raudteele kulgeb Jõhvi jaamast haruraudtee [[Ahtme]]le ja sealt edasi erinevatesse tööstuspiirkondadesse.


==Jaamahoone==
==Jaamahoone==
31. rida: 33. rida:
==Viited==
==Viited==
{{Viited}}
{{Viited}}
==Välislingid==
* [http://www.postimees.ee/623658/johvis-vaieldakse-rongipeatuse-asukoha-ule Postimees - "Jõhvis vaieldakse rongipeatuse asukoha üle" 05.11.2011]
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/b439e60b-9832-4b7c-9704-fd79a70889ed ERR - "Jõhvi elanikud seisavad vastu jaamahoone lammutamisele" 26.05.2013]
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Kohtla-Nõmme raudteepeatus|Kohtla-Nõmme]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Jõhvi | järgnev=[[Oru raudteejaam|Oru]]}}
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Kohtla-Nõmme raudteepeatus|Kohtla-Nõmme]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Jõhvi | järgnev=[[Oru raudteejaam|Oru]]}}
{{Coordinate |NS=59.35566111 |EW=27.40367778 |type=landmark |region=EE}}
{{Coordinate |NS=59.35566111 |EW=27.40367778 |type=landmark |region=EE}}

Redaktsioon: 1. mai 2015, kell 12:33

 See artikkel räägib praegusest raudteejaamast; Jõhvi raudteejaam oli ka Toila raudteejaama algne nimi

Jõhvi raudteejaam
Juuniküüditamise mälestuskivi Jõhvi raudteejaama ees.

Jõhvi raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Jõhvis.

Läbi Jõhvi kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee.

Perroonid

Jõhvi raudteejaamas asusid kaks madalat perrooni pikkustega 165m ja 400m.[1]

2014. aastal valmis Jõhvis uus täispikk 550mm kõrgune ooteplatvorm.[2]

Ajalugu

Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga 1929. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai "Jõhvi alev". 1936. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline raudteejaam, ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks "Jõhvi". Varasemalt Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber "Toilaks" (vt Toila raudteejaam).

Juunis 1941 ja märtsis 1949 küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. [3]

Lisaks suurele raudteele kulgeb Jõhvi jaamast haruraudtee Ahtmele ja sealt edasi erinevatesse tööstuspiirkondadesse.

Jaamahoone

Esimene jaamahoone oli esinduslik ning seda kutsuti rahvasuus presidendi- või Pätsu jaamaks, sest Toila-Oru lossi sõitnud president Konstantin Pätsi ja tema külaliste jaoks olid seal kaks eraldi ruumi. 19. septembril 1944 lasid taganevad sakslased hoone õhku.[4]

1950. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane stalinistlik kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone on identne Jõgeva jaamahoonega.[5]

2013. aastal avaldas omanik Eesti Raudtee soovi hoone lammutada. [6]

Reisirongiliiklus

Jõhvis peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinil Tallinn–Narva. Lisaks peatuvad jaamas Go Raili Tallinn-Moskva ja alates 2012. aasta maist, pärast mitmeaastast vaheaega ka Tallinn–Peterburi vahelised reisirongid.

Viited

Välislingid

Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Kohtla-Nõmme
Jõhvi
Oru