Grammatilised seosed

Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:  

• abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
• muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilisi seoseid on kolme liiki:

• rinnastus ehk koordinatsioon,
• alistus ehk subkoordinatsioon,
• predikatsioon.

Rinnastusseos

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus), Kohvi keetmine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed.

Alistusseos

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

• ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne; Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus: armsa(t)e(le) las(te)(le), hea(ks) peremehe(ks).
• sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt heitis diivanile, aga tõusis diivanilt, tahab magada, aga hakkab sõitma.

Predikatsioon

Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Tegusõna (verb) oma tähendusega määrab, kas ja kuidas tegijat väljendatakse, tegijaväljend omakorda tingib selle verbi kindla pöördelise vormi. Enamik verbe nõuab alust ja saab sedakaudu kindla isikuvormi, nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. Poiss sõitis jalgrattaga järve äärde.