Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2015, kell 13:05

Finiitvorm ehk finiitne vorm ehk pöördeline vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, nt Mängib. Tulen.

Eesti keel

Näiteks lauses Ma hüppasin üle müüri on sõnavorm hüppasin

finiitvorm,
öeldis,

ja väljendab

pöördekategooriast ainsuse 1. pööret,
tegumoekategooriast isikulist tegumoodi,
ajakategooriast lihtminevikku,
kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi,
kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.

Finiitsed lihttvormid

Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk lihtvormid, näiteks Ta elas korteris. Finiitsetes lihtvormides avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid.

Sõnavormis on tunnuste üldine järjestus selline: tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ela/t/i (tüvi + tegumood + aeg), ela/si/me (tüvi + aeg + pööre).

Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: tuli/me (tüvi-aeg + pööre).

Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ela/nu/ksi/me.

Finiitsed liitvormid

Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ja põhiverbi mineviku kesksõnast, mis väljendab tegumoodi: nt Ta on/ oli elanud korteris. On/ oli elatud korteris. Ta oleks elanud korteris.

Liitvormid on ka kõik eitava kõneliigi vormid. Need koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja põhiverbist, nt Ta ei ela korteris. Ära ela korteris. Ta ei ole korteris elanud.

Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud.

Vaata ka

tegusõna käändelised vormid

Kasutatud kirjandus

Eesti keele käsiraamat. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
-'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on [[tegusõna]] vorm, mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena  toimida, nt Jookse! Tulen.
+'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on [[tegusõna]] vorm, mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena  toimida, nt Mängib. Tulen.
 ==Eesti keel==