Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2015, kell 12:46

Finiitvorm ehk finiitne vorm ehk pöördeline vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.

Eesti keel

Näiteks lauses Ma hüppasin üle müüri on sõnavorm hüppasin

finiitvorm,
öeldis,

ja väljendab

pöördekategooriast ainsuse 1. pööret,
tegumoekategooriast isikulist tegumoodi,
ajakategooriast lihtminevikku,
kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi,
kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.

Finiitsed lihttvormid

Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk lihtvormid, näiteks Ta elas korteris. Finiitsetes lihtvormides avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid.

Sõnavormis on tunnuste üldine järjestus selline: tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ela/t/i (tüvi + tegumood + aeg), ela/si/me (tüvi + aeg + pööre).

Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: tuli/me (tüvi-aeg + pööre).

Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ela/nu/ksi/me.

Finiitsed liitvormid

Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ja põhiverbi mineviku kesksõnast, mis väljendab tegumoodi: nt Ta on/ oli elanud korteris. On/ oli elatud korteris. Ta oleks elanud korteris.

Liitvormid on ka kõik eitava kõneliigi vormid. Need koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja põhiverbist, nt Ta ei ela korteris. Ära ela korteris. Ta ei ole korteris elanud.

Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud.

Vaata ka

tegusõna käändelised vormid

Kasutatud kirjandus

Eesti keele käsiraamat. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 === Finiitsed liitvormid ===
+Mitmesõnalisi '''pöördelisi verbivorme''' nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm|Liitvormid]] on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbi]] ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisi]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Mineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]], mis väljendab [[Tegumood|tegumoodi]]: nt ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris''.
-'''Finiitsetes liitvormides''' avalduvad mõned ajakategooria liikmed: ''olen elanud, olevat elatud''.
-Liitvormid on kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid: ''ei ela, ära ela, ei ole elanud''.
+Liitvormid on ka kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja ''põhiverbist'', nt ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.''
-Liitajavormid koosnevad [[jaatav kõneliik|jaatavas kõneliigis]] kahest sõnast: [[abiverb]]i ''olema'' finiitsest lihtvormist, mis väljendab aega, kõneviisi ja pööret, ning põhiverbi [[mineviku kesksõna]]st, mis väljendab tegumoodi: ''olen elanud, oleksin elanud, oli elatud''.
+Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
-Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
 == Vaata ka ==