Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal: erinevus redaktsioonide vahel

Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal
	Hrodna katedraal
Riik	Valgevene
Asukoht	Hrodna
Ehituse algus	1678
Ehituse lõpp	1772
Koordinaadid	53° 40′ 41,5″ N, 23° 49′ 52,1″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. aprill 2015, kell 11:33

Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal (Valgevene keeles Касцёл Святога Францішка Ксаверыя) on kirik Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna linnas.

Kirikud kasutavad katoliiklased, see on ametlikult Basilica minoris. Algselt kuulus kirik jesuiitidele.

Kirikuhoone

Kuigi kirikut ehitati aastast 1678 aastani 1772, oli hoone suuremalt osalt aastaks 1700 juba valmis ja seal peeti esimene jumalateenistus. Kirik pühitseti sisse aastal 1705, tseremoonia juures viibisid August II ja Peeter I. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist. Kuna interjöör on kirikuhoonest hilisem, siis on selle juures kasutatud palju rokokoo elemente.

Ajalugu

Jesuiitide kolleegium

Aastal 1584 asutas Stefan Batory Hrodnasse jesuiitide kollegiumi. Kuningas annetas ka kolleegiumi juurde kiriku ehitamiseks 10 000 zlotti. Kiriku arhitektiks oli Giovanni Maria Bernardoni. Toona oli Hrodna Rzeczpospolita poliitiliseks keskuseks, aga kuninga surma järel muutusid Hrodnast tähtsamateks kekusteks Kraków ja Vilnius. Nii müüsid jesuiidid vastalustatud katedraali vundamendi maha (sellest sai Hrodna Püha Maarja kirik), kolleegiumile antud maad aga rentisid välja.

Jesuiidid saabusid Hrodnasse taas aastal 1622 või 1623. Toona olid jesuiitide käsutuses olevad varad enamaks kui misjonipunkti avamiseks ebapiisavad. Misjonipunkti juures avati ka kool. Aastaks 1654 oli kolleegiumi juures juba ka väike kirik. Uputuse ajal tühjenes linn rahvast ja nii kooli tegevus peatati. Linna vallutanud Moskva väed põletasid kolleegiumile kuulunud hooned maha.

Peale Hrodna vabastamist pöördusid põgenenud jesuiidid linna tagasi ja aastal 1662 kool taasvati. Aastal 1673 võtsid jesuiidid vastu plaani ehitada kolleegiumi juurde korralik kirik.

Kiriku ehitamise periood

Kiriku ehitustööd algasid aastal 1678. Hoone oli suuremalt osalt aastaks 1700 valmis ja seal peeti esimene jumalateenistus. Kirik pühitseti sisse aastal 1705, tseremoonia juures viibisid August II ja Peeter I. Pärast seda kiriku ehitustööd aeglustusid, kuna jesuiitide kolleegium suunas suurema osa oma kasvanud sissetulekust uute misjonipunktide avamisele. Lisaks suunasid jesuiidid suure osa oma fondidest kolleegiumi juurde raamatukogu rajamiseks ja selle täiendamiseks.

Tol perioodil tehti hoone juures põhiliselt sisustustöid, nii valmis aastail 1736-1737 katedraali nikerdustega peaaltar. Aastaks 1744 olid valminud ülejäänud katedraali juures asuva kolleegiumi hooned, lõpetamata oli vaid kirik ise. Aastaks 1752 lõpetati tööd löövide juures ja valmis kuppel, aastaks 1763 valmis apteegi osa. Aastaks 1765 sai kirik kuplialused kroonlühtrid. Lõplikult valmis hoone aastal 1772, viimane valminud osa oli internaat kooli õpilaste jaoks.

Kiriku hilisem ajalugu

Aastal 1773 andis paasvt Clemens XIV välja bulla, mis saatis jesuiidid laiali. Kooli ülalpidamine jäi nüüd Poola riigi kanda ja selle juurde jõi vaid 8 professorit. Kui Hrodna liideti Venemaaga, siis anti suurem osa kolleegiumi hoonetest erinevate asutuste käsutusse, kirikuhoone jäi aga edasi katoliiklaste käsutusse.

Aastal 1960 kirik ametlikult suleti, ent sellele vaatamata käis kohalik rahvas seal igal pühapäeval koos. Kirik avati ametlikult taas aastal 1987.

Aastal 1990 pühitses Johannes Paulus II kiriku Basilica minoriseks. Aastal 1992 sai katedraalist vastavatud Hrodna diötseesi keskus.

Kiriku arhitektuur

Hrodna katedraal on kolmelööviline kupli ja transeptiga basiilika. Kiriku fassaadi liigendavad talastikud ja karniisid. Samuti paiknevad seal arvukad skulptuuride jaoks mõeldud nišid. Tagumise apsiidi ääres paiknevad kaks hiljem ehitatud kabelit, mida katavad kuplid. Hoone pikkus on 60, laius 30 meetrit. Kiriku kõrgus on 65 meetrit.

Kesklööv on kujundatud piilaritel asuva arkaadina, selle ääres asuvad talastikul galeriid. Lööv lõpeb kooriruumiga, kus paikneb orel. Katedraalis asub peaaltar, mis on 21 meetrit kõrge (üks kõrgemaid Euroopas, lisaks on seal veel üksteist altarit.

Aastal 2006 puhkes kiriku peaaltari juures tulekahju, selles hävisid kaks altarit ehtinud puuskulptuuri. Aastast 2009 käivad altari põlenud osa rekonstrueerimistööd.

Välislingid

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 ==Ajalugu==
 ===Jesuiitide kolleegium===
-Aastal [[1584]] asutas [[Stefan Batory]] Hrodnasse jesuiitide kollegiumi. Kuningas annetas ka kolleegiumi juurde kiriku ehitamiseks 10 000 [[Poola zlott|zlotti]]. Kiriku arhitektiks oli [[Giovanni Maria Bernardoni]]. Toona oli Hrodna [[Rzeczpospolita]] poliitiliseks keskuseks, aga kuninga surma järel muutusid Hrodnast tähtsamateks kekusteks [[Krakow]] ja [[Vilnius]]. Nii müüsid jesuiidid vastalustatud katedraali vundamendi maha (sellest sai [[Hrodna Püha Maarja kirik]]), kolleegiumile antud maad aga rentisid välja.
+Aastal [[1584]] asutas [[Stefan Batory]] Hrodnasse jesuiitide kollegiumi. Kuningas annetas ka kolleegiumi juurde kiriku ehitamiseks 10 000 [[Poola zlott|zlotti]]. Kiriku arhitektiks oli [[Giovanni Maria Bernardoni]]. Toona oli Hrodna [[Rzeczpospolita]] poliitiliseks keskuseks, aga kuninga surma järel muutusid Hrodnast tähtsamateks kekusteks [[Kraków]] ja [[Vilnius]]. Nii müüsid jesuiidid vastalustatud katedraali vundamendi maha (sellest sai [[Hrodna Püha Maarja kirik]]), kolleegiumile antud maad aga rentisid välja.
 Jesuiidid saabusid Hrodnasse taas aastal [[1622]] või [[1623]]. Toona olid jesuiitide käsutuses olevad varad enamaks kui misjonipunkti avamiseks ebapiisavad. Misjonipunkti juures avati ka kool. Aastaks [[1654]] oli kolleegiumi juures juba ka väike kirik. [[Uputus (Poola)|Uputuse]] ajal tühjenes linn rahvast ja nii kooli tegevus peatati. Linna vallutanud [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed põletasid kolleegiumile kuulunud hooned maha.