Jiří Gruša: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Jiří Gruša, 2011.jpg|pisi|Jiří Gruša 2011 |
[[Pilt:Jiří Gruša, 2011.jpg|pisi|Jiří Gruša (2011)]] |
||
'''Jiří Gruša''' ([[10. november]] [[1938]] [[Pardubice]] – [[28. oktoober]] [[2011]] [[Hannover]]) oli tšehhi kirjanik ja diplomaat. |
'''Jiří Gruša''' ([[10. november]] [[1938]] [[Pardubice]] – [[28. oktoober]] [[2011]] [[Hannover]]) oli tšehhi kirjanik, [[dissident]] ja diplomaat. |
||
Gruša õppis [[Praha]]s [[Karli ülikool]]is ja kaitses [[1962]] [[filosoofia]]doktori kraadi. [[1960. aastad|1960-ndatel]] hakkas ta oma kirjutisi avaldama ajakirjas "Tvář" koos teiste noorkirjanikega, kelle hulka kuulusid [[Zbyněk Hejda]], [[Václav Havel]], Jan Lopatka ja Jiři Pištora. Pärast selle ajakirja sulgemist asutas ta oma ajakirja "Sešity" ja töötas hiljem ajakirjas "Nove knihy". |
|||
Jiří Gruša oli haridusminister [[Václav Klausi teine valitsus|Václav Klausi teises valitsuses]]. Samuti töötas ta [[suursaadik]]una [[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s (1998–2004). |
|||
1960-ndatel avaödas Gruša 3 luulekogu ja ühe lasteraamatu. Tema esimene romaan ([[1972]]) tunnistati aga [[pornograafia|pornograafiliseks]] ja rohkem Gruša oma teoseid avaldada ei saanud. Veelgi enam halvenesid tema suhted võimudega siis, kui ta kirjutas alla [[Harta 77]]-le. [[1978]] kirjutas ta romaani "Ankeet", milles peategelane peab töökoha saamiseks täitma ankeedi, aga seda ausalt täites kipub tulemus olema sürreaalne. Romaani nõukogudevastasuse tõttu vahistasid võimud Gruša, kuid see tekitas rahvusvahelist vastukaja, mistõttu kirjanik vabastati juba 2 kuu pärast ja saadeti kodumaalt välja. |
|||
Gruša sõitis esialgu [[Toronto]]sse, kuid [[1980]] sai kirjandusstipendiumi, mille toel kolis [[Saksa FV]]-sse ja hakkas elama [[Bonn]]is, [[1981]] võeti talt ära [[Tšehhoslovakkia]] [[kodakondsus]], [[1983]] sai ta Saksa FV kodakondsuse. 1980-ndatel koostas ta [[lugemik]]u [[Austria]]s asuvatele [[tšehhi keel|tšehhi]] koolidele. |
|||
Pärast [[1990]] toimunud [[Sametrevolutsioon]]i taastati Gruša kodakondsus ja ta nimetati Tšehhi [[suursaadik]]uks [[Saksamaa]]l. Sellena töötas ta [[1997]]. aastani, mil temast sai haridusminister [[Václav Klausi teine valitsus|Václav Klausi teises valitsuses]]. Pärast valitsuse tagasiastumist [[1998]] oli ta kuni [[2004]]. aastani Tšehhi suursaadik Austrias, seejärel [[2005]]–[[2008|08]] [[Viini Diplomaatiline Akadeemia|Viini Diplomaatilise Akadeemia]] direktor. |
|||
Aastail 2004–2009 oli Jiří Gruša rahvusvahelise kirjanikke ühendava organisatsiooni [[PEN-klubi]] president. |
Aastail 2004–2009 oli Jiří Gruša rahvusvahelise kirjanikke ühendava organisatsiooni [[PEN-klubi]] president. |
||
Gruša mõjul sai Tšehhi Vabariigi ametlikuks nimeks [[saksa keel]]es ''Tschechien''. |
|||
[[Eesti keel]]es ei ole tema raamatuid ilmunud. |
[[Eesti keel]]es ei ole tema raamatuid ilmunud. |
||
| 12. rida: | 20. rida: | ||
*[[Goethe medal]] ([[1999]]) |
*[[Goethe medal]] ([[1999]]) |
||
{{Commonscat}} |
|||
== Välislingid == |
|||
{{Commonskat|Jiří Gruša}} |
|||
{{JÄRJESTA:Gruša, Jiri}} |
{{JÄRJESTA:Gruša, Jiri}} |
||
Redaktsioon: 24. aprill 2015, kell 22:10
Jiří Gruša (10. november 1938 Pardubice – 28. oktoober 2011 Hannover) oli tšehhi kirjanik, dissident ja diplomaat.
Gruša õppis Prahas Karli ülikoolis ja kaitses 1962 filosoofiadoktori kraadi. 1960-ndatel hakkas ta oma kirjutisi avaldama ajakirjas "Tvář" koos teiste noorkirjanikega, kelle hulka kuulusid Zbyněk Hejda, Václav Havel, Jan Lopatka ja Jiři Pištora. Pärast selle ajakirja sulgemist asutas ta oma ajakirja "Sešity" ja töötas hiljem ajakirjas "Nove knihy".
1960-ndatel avaödas Gruša 3 luulekogu ja ühe lasteraamatu. Tema esimene romaan (1972) tunnistati aga pornograafiliseks ja rohkem Gruša oma teoseid avaldada ei saanud. Veelgi enam halvenesid tema suhted võimudega siis, kui ta kirjutas alla Harta 77-le. 1978 kirjutas ta romaani "Ankeet", milles peategelane peab töökoha saamiseks täitma ankeedi, aga seda ausalt täites kipub tulemus olema sürreaalne. Romaani nõukogudevastasuse tõttu vahistasid võimud Gruša, kuid see tekitas rahvusvahelist vastukaja, mistõttu kirjanik vabastati juba 2 kuu pärast ja saadeti kodumaalt välja.
Gruša sõitis esialgu Torontosse, kuid 1980 sai kirjandusstipendiumi, mille toel kolis Saksa FV-sse ja hakkas elama Bonnis, 1981 võeti talt ära Tšehhoslovakkia kodakondsus, 1983 sai ta Saksa FV kodakondsuse. 1980-ndatel koostas ta lugemiku Austrias asuvatele tšehhi koolidele.
Pärast 1990 toimunud Sametrevolutsiooni taastati Gruša kodakondsus ja ta nimetati Tšehhi suursaadikuks Saksamaal. Sellena töötas ta 1997. aastani, mil temast sai haridusminister Václav Klausi teises valitsuses. Pärast valitsuse tagasiastumist 1998 oli ta kuni 2004. aastani Tšehhi suursaadik Austrias, seejärel 2005–08 Viini Diplomaatilise Akadeemia direktor.
Aastail 2004–2009 oli Jiří Gruša rahvusvahelise kirjanikke ühendava organisatsiooni PEN-klubi president.
Gruša mõjul sai Tšehhi Vabariigi ametlikuks nimeks saksa keeles Tschechien.
Eesti keeles ei ole tema raamatuid ilmunud.
Tunnustused
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jiří Gruša |