Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. aprill 2015, kell 12:18

See artikkel räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis Kiievi-Vene ja Vana-Vene; paadi kohta vaata artiklit Vene (paat)

**Рѹсь**
**Vene**
Vene vapp 13. sajandist
Kiievi-Vene (1015–1113)
Riigikeel	vanavene
Riigikirik	õigeusu kirik
Pealinn	Suur-Novgorod, Kiiev, Vladimir
Riigipea	Vene suurvürst: Askold (üks esimesi; 864–882) Jaroslav Vsevolodovitš (viimane; 1238–1246)
Seadusandlik võim	Veetše
Iseseisvus	umbes 862–1240
Rahaühik	kuna, grivna, nogata

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimi. "Vene" oli selle riigi endanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem pandud nimed.

Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.

Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on Moskva, on Venemaa. Seda vahet teevad ka venelased ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.

Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud lääneslaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on sorbid.

Vene ladinakeelse nime Ruteenia päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt 12. sajandil Augsburgi aastaraamatutes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi barbarite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. Julius Caesar nimetas üht Gallia hõimu nimega Ruteni, aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi Ruteenia laialt levinud, sealhulgas paavsti koostatud dokumentides.

Leedu Suurvürstiriik koosnes enne Poolaga liitumist (1569) kolmest põhilisest alast: Litwa, kus elasid valgevenelased, Žemaitija, kus elasid leedukad, ja Russ või Ruteenia, kus elasid ukrainlased. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak (Novogorodok), seejärel Vilnius.

Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva suurvürstiriik ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimi Väike-Vene. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.

Tartus sündinud keemik Carl Claus avastas 1844 ruteeniumi Uuralites kaevandatud plaatinamaagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.

Vaata ka

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 <tr><td>[[Religioon|Riigikirik]]</td><td>[[õigeusu kirik]]</td></tr>
 <tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Suur-Novgorod]], [[Kiiev]], [[Vladimir]]</td></tr>
-<tr><td>[[Riigipea]]</td><td>[[Vene suurvürst]]:<br>[[Askold]] (üks esimesi; [[864]] - [[882]])<br>[[Jaroslav Vsevolodovitš]] (viimane; [[1238]] - [[1246]])</td></tr>
+<tr><td>[[Riigipea]]</td><td>[[Vene suurvürst]]:<br>[[Askold]] (üks esimesi; [[864]]–[[882]])<br>[[Jaroslav Vsevolodovitš]] (viimane; [[1238]]–[[1246]])</td></tr>
 <tr><td>[[Seadusandlik võim]]</td><td>[[Veetše]]</td></tr>
-<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>umbes [[862]] – [[1240]]</td></tr>
+<tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>umbes [[862]]–[[1240]]</td></tr>
 <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[kuna]], [[grivna]], [[nogata]]</td></tr>
 </table>
-'''Vene''' ([[vanavene keel]]es ''Рѹ́сь''; [[ladina keel]]es ''Ruthenia'') on [[9. sajand]]i lõpus kujunenud [[idaslaavlased|idaslaavi]] riigi [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] tuumikala nimetus. "Vene" oli selle riigi endanimetus, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem omistatud nimetused.
+'''Vene''' ([[vanavene keel]]es ''Рѹ́сь''; [[ladina keel]]es ''Ruthenia'') on [[9. sajand]]i lõpus kujunenud [[idaslaavlased|idaslaavi]] riigi [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] tuumikala nimi. "Vene" oli selle riigi endanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem pandud nimed.
 Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on [[sorbid]].
-Vene ladinakeelse nimetuse [[Ruteenia]] päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi [[Ruteenia]] laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides.
+Vene ladinakeelse nime [[Ruteenia]] päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi [[Ruteenia]] laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides.
 [[Leedu Suurvürstiriik]] koosnes enne [[Poola]]ga liitumist ([[1569]]) kolmest põhilisest alast: [[Litwa]], kus elasid [[valgevenelased]], [[Žemaitija]], kus elasid [[leedukad]], ja Russ või Ruteenia, kus elasid [[ukrainlased]]. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses [[Navahrudak]] (Novogorodok), seejärel [[Vilnius]].
-Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimetus [[Väike-Vene]]. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.
+Vene oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimi [[Väike-Vene]]. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.
 [[Tartu]]s sündinud keemik [[Carl Claus]] avastas [[1844]] [[ruteenium]]i [[Uuralid|Uuralites]] kaevandatud [[plaatina]]maagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.