Luhansk: erinevus redaktsioonide vahel

Lugansk
ukraina	Луганськ
vene	Луганск
Pindala	255 km²
Elanikke	424 113 (01.01.2014)
Koordinaadid	48° 34′ N, 39° 18′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. aprill 2015, kell 13:34

Lugansk on tööstuslinn Ukrainas, endine Luganski oblasti ja Luganski rajooni keskus. Asub Lugani jõe ääres Donbassis.

Aastatel 1935–1958 ja 1970–1990 oli linna nimi Vorošilovgrad (Kliment Vorošilovi järgi). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Luganski elanikest ukrainlasi 50% ja venelasi 47%. Suurem osa Luganski ukrainlastest on venestunud.

Luganskist on pärit Vladimir Dal, Sergei Bubka ja Kliment Vorošilov.

Ajalugu

XVIII sajand

1740.–1750. aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasagse linna territooriumil. Aastatel 1753–1755 lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Sinna asusid ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekkis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).

1790 – valitsuse palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'ile tehti ülesandeks uurida maagi- ja kivisöemaardlaid Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele, et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”.

14. novembril 1795 andis Katariina II määruse esimese malmivalu tehase rajamiseks Impeeriumi lõuna osas, Lugani jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Küla Kamennõi Brod ja Vergunka said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luganski valutehase töölised.

1797 – tehase asula nimeks sai Luganski tehas. Töölised ja spetsialistid toodi Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosnes Gascoigne'i värvatud inglastest.

XIX sajand

1823. aastal avati asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860. aastate lõpus elas asulas kuni 10 000 inimest. 1870. aastate keskel anti käiku Luganski–Debaltsevo raudtee.

3. septembril 1882 kinnitas imperaator Venemaa impeeriumi ministrite komitee määruse linna moodustamise kohta Luganski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bori asula baasil.

1896 – saksa tööstur Gustav Hartmann hakkas ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade toodi Saksamaalt.

1897. aasta rahvaloenduse andmetel oli asulas 20 404 elanikku, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgmiselt: suurvene – 13 907, väikevene – 3902, juudi – 1449. valgevene – 716.

XX sajand

1900 – anti ekspluatatsiooni esimene kohapeal valmistatud auruvedur.

XX sajandi alguses oli Lugansk Venemaa suur tööstuskeskus. Seal oli 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötas telefonijaam, oli ehitatud uus posti-telegraafi kontorihoone. Töötas 5 kino. Luganskis oli 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja luteri kirik.

1917–1919 – revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul olid enamlased, Kesk-raada, Austria-Saksa väed, Doni kasakad, Lõuna-Venemaa relvajõud.

Aprill 1918 – Donetski-Krõvõi Rigi vabariigi pealinn.

Veebruar 1919 – detsember 1920 – Donetski kubermangu pealinn.

Detsember 1919 – linnas kehtestati lõplikult nõukogude võim.

1926 – linnas elas 77 000 inimest.

31. oktoobril 1931 – Luganskist väljus esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast Feliks Džeržinski.

1. mail 1934 lasti käiku esimene trammiliin.

5. novembril 1935 nimetati linn Vorošilovgradiks.

3. juunil 1938 – linnast sai oblasti keskus.

17. juuli 1942 – 14. veebruar 1943 – saksa okupatsioon.

1956 – linnas elas üle 250 000 elanikku.

1958 – linnale tagastati endine nimi Lugansk.

1970 – pärast K. Vorošilovi surma nimetati linn Vorošilovgradiks.

1990 – Lugansk sai tagasi oma esialgse nime.

1991 – linnas elas 524 000 inimest.

XXI sajand

2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 463 000 inimest

2009. aastal elas linnas 474 000 inimest.

Ukraina kriis

2014. aasta 1. märtsil heisati Luganski kohale esmakordselt Venemaa lipp. 8. märtsil kuulutasid julgeolekuteenistuse hoone hõivanud venemeelsed separatistid ennast "Luganski parlamentaarseks vabariigiks".^[2]

27. aprillil teatasid venemeelsed separatistid, et on moodustatud ühendus Luganski Rahvavabariik.

11. mail korraldati nn referendum Donetski ja Luganski staatuse kohta.

12. mail kuulutas ühendus Luganski Rahvavabariik välja iseseisvuse. Esimesena tunnustas vastloodud ühendust Lõuna-Osseetia. Ukraina käsitleb ühendust terroristliku organisatsioonina.^[3] Luganskist põhja poole jääv, valdavalt ukraina keelt kõneleva elanikkonnaga ala on jäänud keskvalitsuse ja kohalike omakaitseüksuste kontrolli alla.^[4]

6. juulil saabus linna 8 veoautot ja 4 autobussi Slovjanskist põgenenud terroristidega.^[5]

Vaata ka

Viited

Välislingid

14. november 2014. Ukrajinska Pravda. Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja (ukraina keeles)
Luganski koduleht
Это не Славянск, это - страшнее, - жители Луганска. 5. august 2014. Infovastupanu
Shaun Walker. Despair in Luhansk as residents count the dead. theguardian.com, 11. september 2014.
Carlotta Gall. In Ruins of Ukrainian Town, Residents Crave Food, Water and Peace. The New York Times, 20. september 2014
22. september 2014. Al-Jazīrah. In Pictures: Destruction in Ukraine's Luhansk (inglise keeles)
27. oktoober 2014. Infovastupanu. Покращення от "ЛНР": пол-литра воды - в одни руки в сутки (vene keeles)
14. november 2014. Infovastupanu. Жизнь в оккупированном Луганске: разруха и безнадёга. FOTOD (vene keeles)
13. veebruar 2015, 09:11. UNIAN. В результате обстрела боевиками Луганска погибли 3 мирных жителя (vene keeles)

[населення-1] Чисельність наявного населення України на 1 січня 2013 року, Кiiev-2013 — Ukraina riiklik statistikakomitee

[2] Сепаратисти в луганській СБУ вирішили стати парламентом | Українська правда

[terrorist-3] "Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations". Kyiv Post. 16. mai 2014.

[4] ttp://www.rferl.org/content/luhansk-will-never-be-the-same-again-in-kyiv-a-blogger-reflects-on-his-native-city/25414757.html

[5] "В Луганск въехали 8 КамАЗов и 4 автобуса с террористами из Славянска - активист". www.unian.net (vene). unian.net. 6. juuli 2014. Vaadatud 6. juuli 2014.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 '''XVIII sajand'''<br />
-'''1740 – 1750''' aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasagse linna territooriumil 1753 – 1755 aastatel lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Asusid siia ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).<br />
+'''1740.–1750.''' aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasagse linna territooriumil. Aastatel 1753–1755 lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Sinna asusid ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekkis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).<br />
-'''1790''' – valitsuse poolt palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'le tehakse ülesandeks maagi ja kivisöe maardlate uuringuks Slaaviserbia rajoonis.  Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”<br />
+'''1790''' – valitsuse palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'ile tehti ülesandeks uurida maagi- ja kivisöemaardlaid Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele, et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”.<br />
-'''14 novembril 1795''' annab Katariina II määruse esimese malmivalu tehase rajamiseks Impeeriumi lõuna osas, Lugan'i jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Küla Kamennõi Brod ja Vergunka said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luganski valutehase töölised.<br />
+'''14. novembril 1795''' andis Katariina II määruse esimese malmivalu tehase rajamiseks Impeeriumi lõuna osas, Lugani jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Küla Kamennõi Brod ja Vergunka said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luganski valutehase töölised.<br />
-'''1797''' – tehase asula saab nimeks “Luganski tehas”. Töölised ja spetsialistid tuuakse Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosneb  Gascoigne'l poolt värvatud inglastest.<br />
+'''1797''' – tehase asula nimeks sai Luganski tehas. Töölised ja spetsialistid toodi Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosnes Gascoigne'i värvatud inglastest.<br />
 '''XIX sajand'''<br />
-'''1823''' aastal avtakse asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860-te aastate lõpus elab asulas kuni 10 tuhat inimest. 70-te aastate keskel lastakse käiku raudtee Lugansk – Debaltsevo.<br />
+'''1823.''' aastal avati asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860. aastate lõpus elas asulas kuni 10 000 inimest. 1870. aastate keskel anti käiku Luganski–Debaltsevo raudtee.<br />
-'''3 septembril 1882''' imperaator kinnitab Venemaa impeeriumi Ministrite kommitee määruse linna moodustamisest Luganski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bor asula baasil.<br />
+'''3. septembril 1882''' kinnitas imperaator Venemaa impeeriumi ministrite komitee määruse linna moodustamise kohta Luganski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bori asula baasil.<br />
-'''1896''' — saksa tööstur Gustav Hartmann hakkab ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade tuuakse Saksamaalt.<br />
+'''1896''' – saksa tööstur Gustav Hartmann hakkas ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade toodi Saksamaalt.<br />
-'''1897''' aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 20 404 inimest, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgnevalt: suurvene — 13 907, väikevene — 3902, juudi — 1449. valgevene — 716.<br />
+'''1897.''' aasta rahvaloenduse andmetel oli asulas 20 404 elanikku, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgmiselt: suurvene – 13 907, väikevene – 3902, juudi – 1449. valgevene – 716.<br />
 '''XX sajand'''<br />
-'''1900''' — anti ekspluatatsiooni esimene siin valmistatud auruvedur.<br />
+'''1900''' – anti ekspluatatsiooni esimene kohapeal valmistatud auruvedur.<br />
-XX sajandi alguses kujutab Lugansk endast Venemaa suurt tööstuskeskust. Siin on 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötab telefonijaam, on ehitatud uus post-telegraafi kontori hoone. Töötas 5 kinoteaatrit. Luganskis on 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja lutheri kirik.<br />
+XX sajandi alguses oli Lugansk Venemaa suur tööstuskeskus. Seal oli 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötas telefonijaam, oli ehitatud uus posti-telegraafi kontorihoone. Töötas 5 kino. Luganskis oli 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja luteri kirik.<br />
-'''1917—1919''' — revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul on: enamlased, Kesk raada, austria-saksa väed, doni kasakad, Lõuna Venemaa Relvajõud.<br />
+'''1917–1919''' – revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul olid enamlased, Kesk-raada, Austria-Saksa väed, Doni kasakad, Lõuna-Venemaa relvajõud.<br />
-'''Aprill 1918''' — Donetski-Krvoirogi Vabariigi pealinn.<br />
+'''Aprill 1918''' – Donetski-Krõvõi Rigi vabariigi pealinn.<br />
-'''Veebruar 1919''' — detsember 1920 — Donetski kubermangu pealinn.<br />
+'''Veebruar 1919''' – detsember 1920 – Donetski kubermangu pealinn.<br />
-'''Detsember 1919''' — linnas kehtestatakse lõplikult nõukogude võim.<br />
+'''Detsember 1919''' – linnas kehtestati lõplikult nõukogude võim.<br />
-'''1926''' — linnas elab 77 000 inimest.<br />
+'''1926''' – linnas elas 77 000 inimest.<br />
-'''31 oktoobril 1931''' — Luganskist väljub esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast „Feliks Džeržinski“.<br />
+'''31. oktoobril 1931''' – Luganskist väljus esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast Feliks Džeržinski.<br />
-'''1 mail 1934''' lastakse käiku esimene trammiliin.<br />
+'''1. mail 1934''' lasti käiku esimene trammiliin.<br />
-'''5 novembril 1935''' nimetatakse linn Vorošilovgradiks.<br />
+'''5. novembril 1935''' nimetati linn Vorošilovgradiks.<br />
-'''3 juunil 1938''' — linnast saab oblasti keskus.<br />
+'''3. juunil 1938''' – linnast sai oblasti keskus.<br />
-'''17 juuli 1942''' — 14 veebruar 1943 — saksa vägede okupatsioon.<br />
+'''17. juuli 1942''' – 14. veebruar 1943 – saksa okupatsioon.<br />
-'''1956''' — linnas elab üle 250 000 elanikku.<br />
+'''1956''' – linnas elas üle 250 000 elanikku.<br />
-'''1958''' — linnale tagastatakse endine nimi Lugansk.<br />
+'''1958''' – linnale tagastati endine nimi Lugansk.<br />
-'''1970''' — pärast K. Vorošilovi surma, nimetatakse linn  Vorošilovgradiks.<br />
+'''1970''' – pärast K. Vorošilovi surma nimetati linn Vorošilovgradiks.<br />
-'''1990''' — Lugansk saab tagasioma esialgse nime.<br />
+'''1990''' – Lugansk sai tagasi oma esialgse nime.<br />
-'''1991''' — linnas elab 524 000 inimset.<br />
+'''1991''' – linnas elas 524 000 inimest.<br />
 '''XXI sajand'''<br />
-'''2001''' aasta rahvaloenduse andmetel elab linnas 463 tuhat inimest<br />
+'''2001.''' aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 463 000 inimest<br />
-'''2009''' aastal elab linnas 474 tuhat inimest.<br />
+'''2009.''' aastal elas linnas 474 000 inimest.<br />
@@ 92. rida: / 92. rida: @@
 <!--allikas:ru wi -->[[2014]]. aasta [[1. märts]]il heisati Luganski kohale esmakordselt [[Venemaa]] lipp. [[8. märts]]il kuulutasid julgeolekuteenistuse hoone hõivanud venemeelsed separatistid ennast "Luganski parlamentaarseks vabariigiks".<ref>[http://www.pravda.com.ua/news/2014/04/8/7021757/ Сепаратисти в луганській СБУ вирішили стати ''парламентом'' | Українська правда]</ref>
-<!-- en:wi-->[[27. aprill]]il teatasid venemeelsed separatistid, et on moodustatud ühendus nimega "[[Luganski Rahvavabariik]]".
+<!-- en:wi-->[[27. aprill]]il teatasid venemeelsed separatistid, et on moodustatud ühendus [[Luganski Rahvavabariik]].
-[[11. mai]]l korraldati nõndanimetatud referendum Donetski ja Luganski staatuse kohta.
+[[11. mai]]l korraldati nn referendum Donetski ja Luganski staatuse kohta.
-[[12. mai]]l kuulutas ühendus "[[Luganski Rahvavabariik]]" välja iseseisvuse. Esimesena tunnustas vastloodud ühendust [[Lõuna-Osseetia]]. Ukraina käsitleb ühendust [[Terrorism|terroristliku]] organisatsioonina.<ref name=terrorist>{{cite news|title=Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations|url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraines-prosecutor-general-classifies-self-declared-donetsk-and-luhansk-republics-as-terrorist-organizations-348212.html|newspaper=[[Kyiv Post]]|date=16. mai 2014}}</ref> Luganskist põhja poole jääv, valdavalt ukraina keelt kõneleva elanikkonnaga ala on jäänud keskvalitsuse ja kohalike omakaitseüksuste kontrolli alla.<ref>http://www.rferl.org/content/luhansk-will-never-be-the-same-again-in-kyiv-a-blogger-reflects-on-his-native-city/25414757.html</ref>
+[[12. mai]]l kuulutas ühendus [[Luganski Rahvavabariik]] välja iseseisvuse. Esimesena tunnustas vastloodud ühendust [[Lõuna-Osseetia]]. Ukraina käsitleb ühendust [[Terrorism|terroristliku]] organisatsioonina.<ref name=terrorist>{{cite news|title=Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations|url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraines-prosecutor-general-classifies-self-declared-donetsk-and-luhansk-republics-as-terrorist-organizations-348212.html|newspaper=[[Kyiv Post]]|date=16. mai 2014}}</ref> Luganskist põhja poole jääv, valdavalt ukraina keelt kõneleva elanikkonnaga ala on jäänud keskvalitsuse ja kohalike omakaitseüksuste kontrolli alla.<ref>http://www.rferl.org/content/luhansk-will-never-be-the-same-again-in-kyiv-a-blogger-reflects-on-his-native-city/25414757.html</ref>
 [[6. juuli]]l saabus linna 8 veoautot ja 4 autobussi [[Slovjansk]]ist põgenenud terroristidega.<ref>{{cite web |url=http://www.unian.net/politics/936463-v-lugansk-vyehali-8-kamazov-i-4-avtobusa-s-terroristami-iz-slavyanska-aktivist.html |title=В Луганск въехали 8 КамАЗов и 4 автобуса с террористами из Славянска - активист|authorlink= |publisher=unian.net |date=6. juuli 2014 |website=www.unian.net |language=vene |accessdate=6. juuli 2014}}</ref>