Püsikud: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal uued maapealsed osad ([[vars|varred]], [[õied]], [[viljad]]). Ebasoodsal ajal (näiteks parasvöötmes talvel) nende [[võsu]]d üldjuhul hävivad; säilivad üksnes maaalused osad (näiteks [[risoom]]id, [[juur]]ed, [[sibul (organ)|sibul]]ad, [[mugul]]ad), vähestel liikidel ka maapealsed osad. [[Talihaljus|Talihaljastel]] püsikutel talvituvad ka lehed. |
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal uued maapealsed osad ([[vars|varred]], [[õied]], [[viljad]]). Ebasoodsal ajal (näiteks parasvöötmes talvel) nende [[võsu]]d üldjuhul hävivad; säilivad üksnes maaalused osad (näiteks [[risoom]]id, [[juur]]ed, [[sibul (organ)|sibul]]ad, [[mugul]]ad), vähestel liikidel ka maapealsed osad. [[Talihaljus|Talihaljastel]] püsikutel talvituvad ka lehed. |
||
Üldiselt peetakse püsikuteks neid taimi, kes [[õitsemine|õitsevad]] ja [[viljumine|viljuvad]] elu jooksul mitu korda. Eraldi rühma moodustavad [[monokarpsed taimed]], kes elavad rohkem kui kaks aastat, kuid õitsevad ja viljuvad ainult kord elus. Pärast seemnete valmimist taim sureb. |
Üldiselt peetakse püsikuteks neid taimi, kes [[õitsemine|õitsevad]] ja [[viljumine|viljuvad]] elu jooksul mitu korda. Eraldi rühma moodustavad [[monokarpsed taimed]], kes elavad rohkem kui kaks aastat, kuid õitsevad ja viljuvad ainult kord elus. Pärast [[seeme|seemnete]] valmimist taim sureb. |
||
Enamik Eestis kasvavatest rohttaimeliikidest on püsikud, näiteks [[nurmnelk]], [[külmamailane]], [[valge vesiroos]], [[ojamõõl]]). |
Enamik Eestis kasvavatest rohttaimeliikidest on püsikud, näiteks [[nurmnelk]], [[külmamailane]], [[valge vesiroos]], [[ojamõõl]]). |
||
Redaktsioon: 23. aprill 2015, kell 10:29
Püsikud ehk mitmeaastased taimed ehk mitmeaastased rohttaimed ehk perenniaalsed taimed ehk perenniaalsed rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta. See on rohttaimede eluvorm.
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal uued maapealsed osad (varred, õied, viljad). Ebasoodsal ajal (näiteks parasvöötmes talvel) nende võsud üldjuhul hävivad; säilivad üksnes maaalused osad (näiteks risoomid, juured, sibulad, mugulad), vähestel liikidel ka maapealsed osad. Talihaljastel püsikutel talvituvad ka lehed.
Üldiselt peetakse püsikuteks neid taimi, kes õitsevad ja viljuvad elu jooksul mitu korda. Eraldi rühma moodustavad monokarpsed taimed, kes elavad rohkem kui kaks aastat, kuid õitsevad ja viljuvad ainult kord elus. Pärast seemnete valmimist taim sureb.
Enamik Eestis kasvavatest rohttaimeliikidest on püsikud, näiteks nurmnelk, külmamailane, valge vesiroos, ojamõõl).