Magnethõljukrong: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
{{ajakohasta}} - viimati lisatud video dokumenteerib kiiruse 603 km/h
12. rida: 12. rida:
Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriik]]ides, kus aga uuringud peagi katkestati.
Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriik]]ides, kus aga uuringud peagi katkestati.


[[Eric Laithwaite]] arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Ehitati välja ühe [[miil]]i (1.6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamisne lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uurimuste aeglane edasijõudmine.
[[Eric Laithwaite]] arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Ehitati välja ühe [[miil]]i (1.6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamine lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uurimuste aeglane edasijõudmine.


1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.
1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.

Redaktsioon: 22. aprill 2015, kell 20:20

JR-Maglev
Magnethõljukrong

Magnethõljukrong on transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja poolt tekitatud jõud.

Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellisel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem.

Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h, saavutati 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam, kui TGV kiirusrekord.

Ajalugu

Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus aga uuringud peagi katkestati.

Eric Laithwaite arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Ehitati välja ühe miili (1.6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamine lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uurimuste aeglane edasijõudmine.

1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.

Hetkel takistavad ülijuhtide kõrged hinnad tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid seoses ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiire arengu tõttu võib olukord peatselt muutuda.

Välislingid