Elektronlamp: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida: | 4. rida: | ||
[[Pilt:Elektronenroehren-auswahl.jpg|pisi|300px|Valik elektronlampe]] |
[[Pilt:Elektronenroehren-auswahl.jpg|pisi|300px|Valik elektronlampe]] |
||
*[[diood]] ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); |
*[[diood]] ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); |
||
*[[kenotron]] ‒ [[diood]] suurema [[ |
*[[kenotron]] ‒ [[diood]] suurema [[võimsus]]e jaoks; |
||
*[[triood]] ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); |
*[[triood]] ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); |
||
*[[pentood]] ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). |
*[[pentood]] ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). |
Redaktsioon: 22. aprill 2015, kell 14:53
Elektronlamp on elektrovaakumseadis, milles loodud kõrgvaakumis tüüritakse vabade elektronide voo intensiivsust elektroodidevaheliste elektriväljadega. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad elektroodid: kuumkatood (termoemissioonil põhinev elektronide allikas), anood (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu võret elektronivoo tüürimiseks.
Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi:
- diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);
- kenotron ‒ diood suurema võimsuse jaoks;
- triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
- pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).
- elektronkiiretoru ‒ nähtava signaali jaoks);
Elektronlampdioodi leiutas 1904. aastal inglane J. A. Fleming, esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s L. De Forresti juhtimisel.
Elektronlambid kui aktiivsed elektroonikakomponendid võimaldavad luua elektroonikalülitusi elektrisignaalide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb raadiotehnika ja elekterside areng 20. sajandi esimesel poolel.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elektronlamp |