Bob Geldof

Bob Geldof, 2014

Robert Frederick Zenon "Bob" Geldof, Briti impeeriumi ordu rüütelkomandör (sündinud 5. oktoobril 1951) on Iiri laulja, laulukirjutaja ja ühiskondlik aktivist, kes on üles astunud ka näitlejana. Ta sai kuulsaks punk-rokk muusikastiili tekkimise ajal 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses Iiri rokkbändi The Boomtown Rats lauljana.

Geldof on laialdaselt tunnustatud aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, eriti võitluse eest Aafrika rahvaste olukorra parandamiseks. Ta on üks heategevusliku superbändi Band Aid loojatest ja superkontsertide Live Aid ning Live 8 eestvedaja. Geldof tegutseb mitme heategevusliku organisatsiooni juures ja üksikisana on ta võtnud sõna isade õiguste liikumise nimel.

Arvukate auhindade ja aunimetuste hulgas lõi kuninganna Elisabeth II Geldofi rüütliks ja ta on saanud rahupooldaja (Man of Peace) auhinna, mida antakse inimestele, kes on andnud rahvusvaheliselt väljapaistva panuse sotsiaalse õigluse ning rahu tagamisse. Geldofi ühiskondlikku tegevust on alati saatnud suuremad ja väiksemad skandaalid, peamiselt tema vabameelse käitumise ning vulgaarse keelekasutuse tõttu.

Elulugu

Bob Geldof sündis ja kasvas üles Dún Laoghaire linnas Iirimaal Robert ning Evelyn Geldofi pojana. Tema isaisa oli Belgia immigrant ja isaema oli Londonist pärit juut. Kui Bob oli kuue- või seitsmeaastane, suri ema Evelyn neljakümne ühe aastasena ajuverejooksu tõttu.

Bob õppis katoliiklikus Blackrocki Keskkoolis, kus teda kiusati tema kolmanda eesnime Zenon pärast ja selle tõttu, et ta mängis ragbit. Pärast töötamist lihuniku, teetöölise ja konserveerijana, võeti ta tööle muusikaajakirjanikuks Vancouveris Kanadas ajalehe „The Georgia Straight“ juures.

Geldofi kauaaegne tüdruksõber ja hilisem abikaasa oli muusikaajakirjanik Paula Yates, kes sai tuntuks Briti muusikalise teleprogrammi The Tube (1982 – 1987) saatejuhina ja hommikuprogrammis Suur Hommikusöök otse voodist tehtud intervjuudega. Geldof kohtus Yatesiga bändi The Boomtown Rats tegevuse algusaastatel, kui naisest oli saanud bändi kirglik fänn. Neist sai paar 1976. aastal, kui Yates lendas bändi juurde Pariisi, et meest üllatada. 31. märtsil 1983 sündis neil tütar Fifi Trixibelle Geldof. Pärast kümmet aastat kooselu abiellusid nad 1986. aasta juunis Las Vegases. Hiljem sündis neil veel kaks tütart: Peaches Honeyblossom Geldof ja Little Pixie Geldof. Bob Geldof on teatanud, et lapsed peavad tema muusikat „pasaks“ ja teda ennast „häbiplekiks“.

1992. aastaks oli Geldof telekompanii Planet 24 kaasomanik ja temast oli saanud arvestatav ärimees. Ta jätkas äritegevust televisiooni ja hiljem ka sidetarkvara valdkonnas.

1995. aasta veebruaris jättis Yates Geldofi maha Michael Hutchence'i pärast, kes oli ansambli INXS laulja. Geldof ja Yates lahutasid 1996. aasta mais. Hutchence leiti 1997. aasta novembris hotellitoast pooduna. Varsti pärast seda sai Geldof kohtu kaudu endale oma kolme tütre hooldusõiguse ja on sellest alates olnud isade õiguste liikumise eest kõneleja. Paula Yates suri 2000. aastal ravimite ja alkoholi üleannuse tõttu. Geldofist sai Paula tütre Tiger Lily Hutchence'i ametlik eestkostja ja hiljem ta lapsendas tüdruku uskudes, et lapsel on kõige parem üles kasvada koos oma poolõdedega.

7. aprillil 2014 suri Bob Geldofi tütar Peaches kahekümne viie aastasena heroiini üleannuse tõttu. Geldof teatas, et nende perekonna valu on kirjeldamatu.

Ajalehe Sunday Times 2012. aasta rikaste edetabeli järgi oli Bob Geldofi varandus 32 miljonit naela. Geldof elab Batterseas Londonis koos oma elukaaslase prantsuse näitlejanna Jeanne Marine'iga, kellega ta kihlus 1. mail 2014, ja tütre Tigeriga.

Muusikukarjäär

1975. aastal, pärast Kanadast Iirimaale naasmist, sai Geldofist ansambli The Boomtown Rats laulja. Bänd tegi pungi mõjutustega rokkmuusikat ja oli seotud punkliikumisega. 1978. aastal valmis neil esimene esikoha singel Briti edetabelis, nimega „Rat Trap“. Rahvusvahelise tuntuse saavutasid nad 1979. aastal järgmise esikoha singliga „I Don't Like Mondays“. Selle laulu edu oli vastuoluline, kuna Geldof kirjutas selle Californias toimunud koolitulistamise mõjul. Kuueteistaastane tulistaja Brenda Spencer põhjendas oma tegu sellega, et talle ei meeldi esmaspäevad. 1980. aastal tuli bändil välja album „Mondo Bongo“. Sellel sisalduv laul „Up All Night“ oli Ühendriikides hitt ja selle videot näidati tihti MTV-s.

Geldof sai tuntuks värvika intervjueeritavana. Bändi esimesel esinemisel Iiri telesaates The Late Late Show esines Geldof sihilikult teravana saatejuhi vastu, intervjuu ajal ründas ta Iiri poliitikuid ja katoliku kirikut süüdistades neid riigi paljudes probleemides ning solvas saate publiku seas olevaid nunnasid. Intervjuu tekitas skandaali, mis muutis Iirimaal esinemise bändi jaoks võimatuks.

Geldof lahkus bändist 1986. aastal, et alustada soolokarjääri ja avaldada oma autobiograafia „Is That It?“, millest sai Ühendkuningriigis menuk. Tema esimesed sooloplaadid läksid suhteliselt hästi müügiks ja sündisid hitid „This Is The World Calling“ ning „The Great Song of Indifference“. Aeg-ajalt esines Geldof ka koos teiste artistidega, näiteks David Gilmouriga bändist Pink Floyd laulu „Comfortably Numb“ esitamisel. 1992. aastal esines ta vanal Wembley staadionil Freddie Mercury mälestuskontserdil koos teiste Queeni liikmetega lauldes laulu „Too Late God“, mille ta oli kirjutanud koos Mercuryga.

Alates 2000. aastast jäi Geldofi muusikukarjäär tahaplaanile, kuna ta pühendas palju aega arengumaade võlakergenduskampaania korraldamisele. Sellega seoses korraldati ka Live 8 heategevuslike kontsertide sari, mis toimus G8 riikides ja Lõuna-Aafrikas. 2002. aastal valiti Geldof rahvaküsitluse tulemusena 100 väljapaistvaima britlase hulka, hoolimata sellest, et ta on iirlane.

2005. aastal pöördus Geldof oma muusikukarjääri juurde tagasi ja andis välja oma sooloalbumite kogumiku „Great Songs of Indifference – The Anthology 1986 – 2001“. Pärast seda läks ta kontsertuurile. 2006. aasta juulis saabus Geldof kontserti andma Milano Arena Civica staadionile, kuhu mahub 12 000 inimest. Selgus, et korraldajad ei olnud pileteid vabamüüki pannud ja kohale tuli 45 pealtvaatajat. Geldof keeldus lavale minemast, kuid jagas selle asemel fännidele autogramme.

Heategevus

Bob Geldofi esimene suurem heategevuslik ülesastumine toimus 1981. aasta septembris, kui ta osales Amnesty Internationali heategevussõul The Secret Policemen's Other Ball ja esitas sooloversiooni laulust „I Don't Like Mondays“. Sellega külvati seeme viljakale pinnasel ja alguse sai Geldofi tegevus ühiskondliku aktivistina.

Band Aid

1984. aastal reageeris Geldof BBC uudisloole Etioopia näljahäda kohta, kutsudes popmuusikuid üles midagi ette võtma. Raha kogumiseks kirjutas ta koos Ultravoxi liikme Midge Urega laulu „Do They Know It's Christmas?“. Laul lindistati eri artistide esituses nime all Band Aid.