Erinevus lehekülje "Mandrilava" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
'''Mandrilava''' ehk '''šelf''' on [[Mandriline maakoor|mandrilise maakoore]] osa, mis on [[Maailmameri|maailmamere]] poolt üleujutatud.
 
Mandrilava on küll [[Vesivesi|vee]] all, kuid tal on [[Mannermanner|mandriga]] sama [[Geoloogiageoloogia|geoloogiline]] ehitus, seega võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.
 
Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Siber]]i [[rannik]]ust põhja suunas. Enamasti on mandrilava [[tasandik]]ulise [[Pinnamoodpinnamood|pinnamoega]]. Hilises geoloogilises minevikus ([[Jääaeg|jääajal]]) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud [[Jõeorgjõeorg|jõeorud]] ja [[rannamoodustisedrannamoodustis]]ed. Ka [[Lehtersuuelehtersuue|lehtersuudmed]] ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud.
 
Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega [[mandrinõlv]]aks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadist. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Ümber [[Antarktis]]e on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.
 
Mandrilaval asuvaid [[Merimeri|meresid]] nimetatakse [[šelfimeri|šelfimeredeks]]. Šelfimereks on näiteks [[Kollane meri]], [[Läänemeri]] ja [[Pärsia laht]].
 
[[Kategooria:Okeanograafia]]
89 751

muudatust

Navigeerimismenüü