Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) tegin sissejuhatuse ümber |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim [[kristlus|kristlik]] [[kirik]] |
'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim [[kristlus|kristlik]] [[kirik]] (üle 1,2 miljardi liikme).<ref name="Cath pop steady">[http://ncronline.org/news/faith-parish/vatican-statistics-report-church-growth-remains-steady-worldwide Vatican statistics report church growth remains steady worldwide] National Catholic Reporter, 02.05.2014 (vaadatud 18.04.2015)</ref> Tegemist on maailma ühe vanima usuühinguga, mis on mänginud olulist rolli [[läänemaailm]]a ajaloos.<ref>O'Collins, Gerald; Farrugia, Maria. ''Catholicism: The Story of Catholic Christianity.'' Oxford University Press, 2003, v.</ref> Katoliku kiriku hierarhia tipus seisab [[Rooma piiskop]], keda nimetatakse ka [[paavst]]iks. Kiriku peamised uskumused on kokku võetud [[Nikaia usutunnistus]]es ja [[apostellik usutunnistus|apostellikus usutunnistuses]]; [[protestantism|protestantlikest kirikutest]] eristab katoliku kirikut eelkõige seitsme [[sakrament|sakramendi]] ja paavsti ülemvõimu tunnistamine.<ref>Stanford, Peter. [http://www.bbc.co.uk/religion/religions/christianity/catholic/catholic_1.shtml Roman Catholic Church] BBC Religions, 29.06.2011 (vaadatud 18.04.2015)</ref> |
||
[[Katoliiklus]]e seisukohalt on katoliku kirik ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus maa peal. |
[[Katoliiklus]]e seisukohalt on katoliku kirik ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus maa peal. |
||
Redaktsioon: 18. aprill 2015, kell 20:45
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).[1] Tegemist on maailma ühe vanima usuühinguga, mis on mänginud olulist rolli läänemaailma ajaloos.[2] Katoliku kiriku hierarhia tipus seisab Rooma piiskop, keda nimetatakse ka paavstiks. Kiriku peamised uskumused on kokku võetud Nikaia usutunnistuses ja apostellikus usutunnistuses; protestantlikest kirikutest eristab katoliku kirikut eelkõige seitsme sakramendi ja paavsti ülemvõimu tunnistamine.[3]
Katoliikluse seisukohalt on katoliku kirik ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus maa peal.
1054. aastal toimunud suure kirikulõhe tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik õigeusu ja katoliku kirikuks.
Katoliku kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Paavst on ilmeksimatu ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst Vatikani linnriigi pea.
Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi (kongregatsioone) juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium (konklaav) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.
Katoliiklastel on nii nagu õigeusklikelgi seitse sakramenti: ristimise,[4] konfirmatsiooni, armulaua, abielu, vaimulikuseisuse, meeleparanduse ja haigete salvimise sakrament. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad.
Oma pühitsemisvõimu (vt sakramentide pühitsemine ja jagamine) annab Katoliku Kirik vaimulikuametisse pühitsemise sakramendi kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Ladina riituses on vaimulikule normiks tsölibaat.
Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop.
Jumalateenistuse põhivormid on missa, laudes, vesper, vigiilia jt. Nende kõrval korraldatakse protsessioone, palverännakuid ja muid kombetalitusi. Jumalateenistusi ja kombetalitusi toimetatakse pidulikult, kasutades liturgilist riietust, liturgilist muusikat, mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, liturgilisi värve), pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit.
Kiriku ainsaks ameti- ja liturgiliseks keeleks oli 1965. aastani ladina keel.
Roomakatoliku kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud (vt munklus).
Vaata ka
- katoliiklus
- katoliku kirik Eestis
- kreekakatoliku kirik
- Ukraina Kreekakatoliku Kirik
- Maavalla Katoliiklik Liikumine
- õigeusk
- kanooniline õigus
- hereesia
- ketserlus
- klooster
- kongregatsioon
Viited ja märkused
- ↑ Vatican statistics report church growth remains steady worldwide National Catholic Reporter, 02.05.2014 (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ O'Collins, Gerald; Farrugia, Maria. Catholicism: The Story of Catholic Christianity. Oxford University Press, 2003, v.
- ↑ Stanford, Peter. Roman Catholic Church BBC Religions, 29.06.2011 (vaadatud 18.04.2015)
- ↑ Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.