Katoliku kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. aprill 2015, kell 16:41

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on 1054. aastal tekkinud paavsti ainuvalitsuslik organisatsioon.

1054. aastal toimunud suure kirikulõhe tagajärjel lõhenes kristlik kirik, õigeusu ja katoliku kirikuks. Sellest alates võeti kasutusele õigeusu (ortodoksuse) ja katoliku kiriku tähendused, nii nagi neid tänapäeval mõistame. Mõlema kiriku juhid pidasid enda organisatsiooni tähtsamaks. katoliikluse seisukohalt on nemad ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus maa peal.

Katoliku kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Paavst on ilmeksimatu ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst Vatikani linnriigi pea.

Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi (kongregatsioone) juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium (konklaav) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik.

Katoliiklastel on nii nagu õigeusklikelgi seitse sakramenti: ristimise,^[1] konfirmatsiooni, armulaua, abielu, vaimulikuseisuse, meeleparanduse ja haigete salvimise sakrament. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad.

Oma pühitsemis võimu (vt sakramentide pühitsemine ja jagamine) annab Katoliku Kirik vaimulikuametisse pühitsemise sakramendi kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Ladina riituses on vaimulikule normiks tsölibaat.

Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop.

Jumalateenistuse põhivormid on missa, laudes, vesper, vigiilia jt. Nende kõrval korraldatakse protsessioone, palverännakuid ja muid kombetalitusi. Jumalateenistusi ja kombetalitusi toimetatakse pidulikult, kasutades liturgilist riietust, liturgilist muusikat, mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, liturgilisi värve), pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit.

Kiriku ainsaks ameti- ja liturgiliseks keeleks oli 1965. aastani ladina keel.

Roomakatoliku kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud (vt munklus).

Vaata ka

Viited ja märkused

↑ Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.

Välislingid

Pirita kloostri vaimuliku ja Paavsti auprelaadi Vello Salo ringkiri "Maarjamaa"

[1] Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}
-'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on [[katoliiklus]]e seisukohalt ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus maa peal.
+'''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' (eestikeelne ametlik nimi '''Rooma-Katoliku Kirik''', [[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'Püha Rooma Kirik') on 1054. aastal tekkinud paavsti ainuvalitsuslik organisatsioon.
-[[1054]]. aastal toimunud [[Suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik [[õigeusu kirik|õigeusu]] ja katoliku kirikuks.
+[[1054]]. aastal toimunud [[Suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] tagajärjel lõhenes kristlik kirik, [[õigeusu kirik|õigeusu]] ja katoliku kirikuks. Sellest alates võeti kasutusele õigeusu (ortodoksuse) ja katoliku kiriku tähendused, nii nagi neid tänapäeval mõistame. Mõlema kiriku juhid pidasid enda organisatsiooni tähtsamaks. [[katoliiklus]]e seisukohalt on nemad ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus maa peal.
 Katoliku kiriku pea on [[Rooma]] [[piiskop]] ehk [[paavst]], keda peetakse [[Kristus]]e asemikuks maa peal. Paavst on [[ilmeksimatus|ilmeksimatu]] ametlikes (''ex cathedra'') seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst [[Vatikan]]i linnriigi pea.