Astroloogia

Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) 'taevakeha' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks.

Astroloogia ja astronoomia

Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini.

Tänapäeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Et astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada objektiivseks teaduseks.

Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus.

Astroloogia olemus ja kasutusviisid

Astroloogias on traditsiooniliselt levinud seisukoht, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Tänapäeva astroloogid räägivad aga aina rohkem sellest, et astroloogia on märgisüsteem ning planeedid mitte ei mõjuta inimest, vaid kirjeldavad teda, väljendades põhimõtet "nii nagu üleval, nõnda ka all". Planeedid sümboliseerivad psüühilisi impulsse inimhinges ning need impulsid ja nende omavahelised kombinatsioonid leiavad väljenduse vastavalt inimese arengutasemele.

Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkust haigustele ja potentsiaalseid ohte ning probleeme elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse ja tegelemist vajavate kitsaskohtade analüüsimiseks (sünastria). Samuti kasutatakse astroloogiat tulevikutendentside prognoosimiseks. Astroloogiameetodid ei näita konkreetseid sündmusi, vaid sündmuste suundumust mingil perioodil. Astroloogiat on võimalik kasutada ka näiteks asutuse, firma, organisatsiooni või riigi käekäigu jälgimiseks, sellisel juhul võetakse aluseks asutamiskuupäev. Selektiivne astroloogia aitab leida sobivat ajahetke oluliseks ettevõtmiseks (abiellumine, kinnisvara ost-müük, kirurgiline operatsioon jne). Meditsiiniastroloogia aitab tervisehädade põhjuste selgitamisel ja sobivaima ravi leidmisel. Agraarastroloogia tegeleb taevakehade ja taimede suhete uurimisega.

Vaata ka

• Astroloogide loend
• Astroloogia mõisteid
• Astronoomia
• India astroloogia
  
• Indiaani astroloogia
  
• Hiina astroloogia
  
• Horoskoop
  
• Lääne astroloogia
  
• Tiibeti astroloogia
  
• Astraalreligioon
  
• Sodiaak
  
• Nostradamus
• Rahvusvaheline astroloogiapäev

Kirjandus

• Thomas S. Kuhn. Logic of Discovery or Psychology of Research? – P. A. Schilpp. The Philosophy of Karl Popper'. The Library of Living Philosophers, kd xiv, raamat ii, La Salle: Open Court 1974, lk 798–819.
• Paul R. Thagard. Why Astrology Is a Pseudoscience. – PSA, 1978, 1, lk 223–234. Veebiversioon
• Shawn Carlson. A Double Blind Test of Astrology. – Nature, 1985, 318, lk 419–425.
• Roger Culver, Philip Ianna. Astrology: True or False, Buffalo: Prometheus Books 1988.
• Edward W. James. On Dismissing Astrology and Other Irrationalities. – Patrick Grim (toim). 'Philosophy of Science and the Occult, 2. trükk, State University of New York Press, Albany 1990, lk 28–36.
• Bernulf Kanitscheider. A Philosopher Looks at Astrology. – 'Interdisciplinary Science Reviews, 1991, 16, lk 258–266.

Välislingid

• The Scientific Exploration of Astrology
  • Views of modern philosophers: Mostly bad news for astrology
• Eesti Astroloogide Liit
• Astroloogia põhiteadmised