Astroloogia

Astroloogia (kreeka keeles αστρολογία (astrología) sõnadest άστρον (ástron) 'taevakeha' ja λόγος (lógos) 'sõna, õpetus logos') on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks.

Astroloogia ja astronoomia

Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini.

Tänapäeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Et astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada objektiivseks teaduseks.

Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus.

Taevakehade mõju inimesele ja astroloogia kasutusviisid

Astroloogias on traditsiooniliselt levinud seisukoht, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Tänapäeva astroloogid räägivad aga aina rohkem sellest, et planeedid mitte ei mõjuta inimese iseloomu, käitumist jne, vaid kirjeldavad seda. Planeedid väljendavad psüühilisi impulsse inimhinges ning need impulsid leiavad väljenduse vastavalt inimese arengutasemele

Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkust haigustele ja potentsiaalseid ohte ning probleeme elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse hindamiseks. Samuti kasutatakse astroloogiat tuleviku ennustamiseks. Astroloogiameetodid ei näita konkreetseid sündmusi, vaid sündmuste suundumust mingil perioodil. Astroloogiat on võimalik kasutada ka näiteks asutuse, firma, organisatsiooni või riigi käekäigu jälgimiseks, sellisel juhul võetakse aluseks asutamiskuupäev.

Aspektid

Aspektideks nimetatakse astroloogias planeetidevahelisi nurkkaugusi Maalt vaadates. Astroloogias vaadeldakse erinevaid aspekte kui kahe planeedi koosmõju, mis võib olla kas harmooniline või pingeline. Harmooniliste aspektide energia väidetakse leidvat konstruktiivse ja positiivse väljundi või siis jääb see mugavusest lihtsalt kasutamata, tekitades hiljem probleeme - samas kui pingeaspektid võivad kaasa tuua konflikte ja raskusi, kuid teadliku kasutuse korral anda väga konstruktiivse tulemuse ja suure arenguhüppe.

Lisaks jagatakse aspektid põhi- ja peenaspektideks. Põhiaspektid on tajutavamad kui peenaspektid.

Põhiaspektid:

1. konjunktsioon (ühendus) 0–10°
2. sekstiil – 60°
3. kvadraat (kvadratuur) – 90°
4. trigoon – 120°
5. kvinkunks – 150°
6. opositsioon – 180°

Peenaspektid:

1. poolsekstiil – 30°
2. detsiil – 36°
3. noviil – 40°
4. oktiil (poolkvadratuur) – 45°
5. septiil – 51°25'
6. kvintiil – 72°
7. poolteistkvadraat (seskikvadraat) – 135°
8. bikvintiil – 144°

Harmoonilisteks aspektideks loetakse konjunktsiooni (ühendust), sekstiili, trigooni, kvintiili ja bikvintiili. Pingeaspektideks loetakse kvadraati (kvadratuuri), (kvinkunksi), opositsiooni, poolsekstiili, poolkvadraati ja seskikvadraati.

Vaata ka

• Astroloogide loend
• Astroloogia mõisteid
• Astronoomia
• India astroloogia
  
• Indiaani astroloogia
  
• Hiina astroloogia
  
• Lääne astroloogia
  
• Tiibeti astroloogia
  
• Astraalreligioon
  
• Sodiaak
  
• Nostradamus
• Rahvusvaheline astroloogiapäev

Kirjandus

• Thomas S. Kuhn. Logic of Discovery or Psychology of Research? – P. A. Schilpp. The Philosophy of Karl Popper'. The Library of Living Philosophers, kd xiv, raamat ii, La Salle: Open Court 1974, lk 798–819.
• Paul R. Thagard. Why Astrology Is a Pseudoscience. – PSA, 1978, 1, lk 223–234. Veebiversioon
• Shawn Carlson. A Double Blind Test of Astrology. – Nature, 1985, 318, lk 419–425.
• Roger Culver, Philip Ianna. Astrology: True or False, Buffalo: Prometheus Books 1988.
• Edward W. James. On Dismissing Astrology and Other Irrationalities. – Patrick Grim (toim). 'Philosophy of Science and the Occult, 2. trükk, State University of New York Press, Albany 1990, lk 28–36.
• Bernulf Kanitscheider. A Philosopher Looks at Astrology. – 'Interdisciplinary Science Reviews, 1991, 16, lk 258–266.

Välislingid

• The Scientific Exploration of Astrology
  • Views of modern philosophers: Mostly bad news for astrology