Jeesuse ristilöömine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vaher (arutelu | kaastöö)
5221 muudatust
P 1 lõik!
Vaher (arutelu | kaastöö)
5221 muudatust
Jeesuse perekonna hauakamber
7. rida: 7. rida:
Jeesuse ristilöömist kirjeldavad kõik neli [[kanoonilised evangeeliumid|kanoonilist evangeeliumi]], samuti teised tollased allikad, ning üldiselt peetakse seda ajalooliseks sündmuseks.<ref name="CambridgeJesus">[[Christopher M. Tuckett]] raamatus "The Cambridge companion to Jesus", toim. Markus N. A. Bockmuehl, Cambridge Univ Press 2001, ISBN 9780521796781, lk 123-124</ref><ref name="ActJ">{{cite book |last=Funk |first=Robert W. |coauthors=[[Jesus Seminar]] |authorlink=Robert W. Funk| title=The acts of Jesus: the search for the authentic deeds of Jesus |year=1998 |publisher=Harper |location=San Francisco}}</ref> Kristlased usuvad, et Kristuse kannatuslugu ennustas heebrea pühakiri, näiteks 22. psalm ja [[Jesaja]] laulud kannatavast sulasest.<ref>{{cite book |chapter=The Passion |last=Cross |first1=Frank L. |last2=Livingstone |first2=Elizabeth A. |title=The Oxford dictionary of the Christian church |location=New York |publisher=Oxford University Press |year=2005}}</ref> Uue Testamendi järgi võeti Jeesus kinni Ketsemani aias pärast viimset õhtusöömaaega koos kaheteistkümne apostliga ning viidi Sanhedrini kohtu, [[Pontius Pilatus]]e ja [[Herodes Antipas]]e ette, enne kui ta anti sõduritele üle ristilöömiseks. Pärast piitsutamist mõnitasid Rooma sõdurid Jeesust kui "[[Jeesus, juutide kuningas|juutide kuningat]]": ta rõivastati purpurrüüsse, krooniti okaskrooniga, teda peksti ja tema peale sülitati. Seejärel pidi Jeesus minema ristilöömispaika [[Kolgata]]sse.
Jeesuse ristilöömist kirjeldavad kõik neli [[kanoonilised evangeeliumid|kanoonilist evangeeliumi]], samuti teised tollased allikad, ning üldiselt peetakse seda ajalooliseks sündmuseks.<ref name="CambridgeJesus">[[Christopher M. Tuckett]] raamatus "The Cambridge companion to Jesus", toim. Markus N. A. Bockmuehl, Cambridge Univ Press 2001, ISBN 9780521796781, lk 123-124</ref><ref name="ActJ">{{cite book |last=Funk |first=Robert W. |coauthors=[[Jesus Seminar]] |authorlink=Robert W. Funk| title=The acts of Jesus: the search for the authentic deeds of Jesus |year=1998 |publisher=Harper |location=San Francisco}}</ref> Kristlased usuvad, et Kristuse kannatuslugu ennustas heebrea pühakiri, näiteks 22. psalm ja [[Jesaja]] laulud kannatavast sulasest.<ref>{{cite book |chapter=The Passion |last=Cross |first1=Frank L. |last2=Livingstone |first2=Elizabeth A. |title=The Oxford dictionary of the Christian church |location=New York |publisher=Oxford University Press |year=2005}}</ref> Uue Testamendi järgi võeti Jeesus kinni Ketsemani aias pärast viimset õhtusöömaaega koos kaheteistkümne apostliga ning viidi Sanhedrini kohtu, [[Pontius Pilatus]]e ja [[Herodes Antipas]]e ette, enne kui ta anti sõduritele üle ristilöömiseks. Pärast piitsutamist mõnitasid Rooma sõdurid Jeesust kui "[[Jeesus, juutide kuningas|juutide kuningat]]": ta rõivastati purpurrüüsse, krooniti okaskrooniga, teda peksti ja tema peale sülitati. Seejärel pidi Jeesus minema ristilöömispaika [[Kolgata]]sse.


Kolgatas joodeti Jeesust [[äädikas|äädikaga]] segatud veiniga. [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] ja [[Markuse evangeelium]]ite andmeil keeldus ta sellest. Siis löödi ta risti ja pandi rippuma kahe süüdimõistetud röövli vahele. Markuse evangeeliumi järgi kannatas ta ristilööduna kuus tundi alates kolmandast tunnist, mis oli umbes 9 ajal hommikul,<ref>Markuse 15:25</ref> kuni surmani üheksandal tunnil, mis oli umbes 3 ajal pärastlõunal.<ref>Markuse 15:34-37</ref> Sõdurid kinnitasid tema pea kohale kolmekeelse sildi "[[INRI|Jeesus Natsareen, juutide kuningas]]", jagasid omavahel ta rõivad ning viskasid liisku tema mantli peale. Rooma sõdurid ei murdnud Jeesuse jalgu, nagu nad tegid kahe teise ristilööduga (jalgade murdmine kiirendas surma), kuna Jeesus oli juba surnud. Iga evangeelium annab Jeesuse viimastest sõnadest oma kirjelduse, kokku seitse varianti.<ref name="JInt">[[Bart D. Ehrman|Ehrman, Bart D.]]. [[Jesus, Interrupted]], HarperCollins, 2009. ISBN 0-06-117393-2</ref> [[Sünoptilisted evangeeliumid|Sünoptilistes evangeeliumites]] kirjeldatakse ristilöömise ajal toimunud üleloomulikke sündmusi, mille hulgas on pimedus, maavärin ning (Matteuse järgi) pühakute elluärkamine. Pärast Jeesuse surma võttis [[Arimaatia Joosep]] [[Nikodemus]]e abiga ta keha ristilt ning mattis kaljusse raiutud hauakambrisse. Kristliku traditsiooni kohaselt tõusis Jeesus kolm päeva hiljem surnust üles.
Kolgatas joodeti Jeesust [[äädikas|äädikaga]] segatud veiniga. [[Matteuse evangeelium|Matteuse]] ja [[Markuse evangeelium]]ite andmeil keeldus ta sellest. Siis löödi ta risti ja pandi rippuma kahe süüdimõistetud röövli vahele. Markuse evangeeliumi järgi kannatas ta ristilööduna kuus tundi alates kolmandast tunnist, mis oli umbes 9 ajal hommikul,<ref>Markuse 15:25</ref> kuni surmani üheksandal tunnil, mis oli umbes 3 ajal pärastlõunal.<ref>Markuse 15:34-37</ref> Sõdurid kinnitasid tema pea kohale kolmekeelse sildi "[[INRI|Jeesus Natsareen, juutide kuningas]]", jagasid omavahel ta rõivad ning viskasid liisku tema mantli peale. Rooma sõdurid ei murdnud Jeesuse jalgu, nagu nad tegid kahe teise ristilööduga (jalgade murdmine kiirendas surma), kuna Jeesus oli juba surnud. Iga evangeelium annab Jeesuse viimastest sõnadest oma kirjelduse, kokku seitse varianti.<ref name="JInt">[[Bart D. Ehrman|Ehrman, Bart D.]]. [[Jesus, Interrupted]], HarperCollins, 2009. ISBN 0-06-117393-2</ref> [[Sünoptilisted evangeeliumid|Sünoptilistes evangeeliumites]] kirjeldatakse ristilöömise ajal toimunud üleloomulikke sündmusi, mille hulgas on pimedus, maavärin ning (Matteuse järgi) pühakute elluärkamine. Pärast Jeesuse surma võttis [[Arimaatia Joosep]] [[Nikodemus]]e abiga ta keha ristilt ning mattis kaljusse raiutud [[Jeesuse perekonna hauakamber|Jeesuse perekonna hauakambrisse]]. Kristliku traditsiooni kohaselt tõusis Jeesus kolm päeva hiljem surnust üles.


Tavapäraselt on kristlased pidanud Jeesuse ristisurma teadlikuks ja vabatahtlikuks ohvriks (kuna ta ei püüdnud ennast kohtus kaitsta), mida ta tegi "Jumala esindajana", et kannatada inimkonna pattude pärast ning teha võimalikuks lunastus.<ref name="Pollard">T. E. Pollard "Johannine Christology and the Early Church" 2005, ISBN 0521018684, lk 21</ref><ref name="CalvinC">Stephen Edmondson "Calvin's Christology" 2004, ISBN 0521541549, lk 91</ref><ref>''The Reading and Preaching of the Scriptures'' by Hughes Oliphant Old 2002 ISBN 0802847757 page 125</ref><ref name="DeHaan">Martin Ralph DeHaan "Studies in Revelation" 1998, ISBN 0825424852, lk 103</ref><ref name="SBulgakov">Sergei Bulgakov "The Lamb of God" 2008, ISBN 0802827799, lk 129</ref> Enamik kristlasi pühitseb seda ohvrit leiva ja veiniga [[Armulaud|armulaual]], mälestusena viimsest õhtusöögist, ning paljud ka igal aastal [[suur reede|suurel reedel]].<ref>Alan Richardson, John Bowden "The Westminster Dictionary of Christian Theology" 1983, ISBN 0664227481, lk 189</ref><ref>Christopher A. Hall "Worshiping with the Church Fathers" 2009, ISBN 083083866X, lk 65</ref>
Tavapäraselt on kristlased pidanud Jeesuse ristisurma teadlikuks ja vabatahtlikuks ohvriks (kuna ta ei püüdnud ennast kohtus kaitsta), mida ta tegi "Jumala esindajana", et kannatada inimkonna pattude pärast ning teha võimalikuks lunastus.<ref name="Pollard">T. E. Pollard "Johannine Christology and the Early Church" 2005, ISBN 0521018684, lk 21</ref><ref name="CalvinC">Stephen Edmondson "Calvin's Christology" 2004, ISBN 0521541549, lk 91</ref><ref>''The Reading and Preaching of the Scriptures'' by Hughes Oliphant Old 2002 ISBN 0802847757 page 125</ref><ref name="DeHaan">Martin Ralph DeHaan "Studies in Revelation" 1998, ISBN 0825424852, lk 103</ref><ref name="SBulgakov">Sergei Bulgakov "The Lamb of God" 2008, ISBN 0802827799, lk 129</ref> Enamik kristlasi pühitseb seda ohvrit leiva ja veiniga [[Armulaud|armulaual]], mälestusena viimsest õhtusöögist, ning paljud ka igal aastal [[suur reede|suurel reedel]].<ref>Alan Richardson, John Bowden "The Westminster Dictionary of Christian Theology" 1983, ISBN 0664227481, lk 189</ref><ref>Christopher A. Hall "Worshiping with the Church Fathers" 2009, ISBN 083083866X, lk 65</ref>

Redaktsioon: 12. aprill 2015, kell 17:18

Vouet' maal "Ristilöömine" (1622, Genova)

Jeesus Kristuse ristilöömine ja surm oli sündmus 1. sajandil m.a.j. Evangeeliumites kirjeldatud kevadine kuuvarjutus toimus astronoomilistel andmetel aastal 30. ja 33. aasta aprillis. Tõenäoliselt toimus Jeesuse ristilöömine 30. a. m.a.j.

Jeesus, keda peeti prohvetiks või messiaks, võeti kinni, viidi kohtu ette ning Pontius Pilatus mõistis talle karistuseks piitsutamise ja lõpuks ristilöömise. Jeesuse kannatused ja ristisurm on kristliku mütoloogia tähtsad osad, millega seostuvb päästmisõpetus (ehk soterioloogia).

Jeesuse ristilöömist kirjeldavad kõik neli kanoonilist evangeeliumi, samuti teised tollased allikad, ning üldiselt peetakse seda ajalooliseks sündmuseks.[1][2] Kristlased usuvad, et Kristuse kannatuslugu ennustas heebrea pühakiri, näiteks 22. psalm ja Jesaja laulud kannatavast sulasest.[3] Uue Testamendi järgi võeti Jeesus kinni Ketsemani aias pärast viimset õhtusöömaaega koos kaheteistkümne apostliga ning viidi Sanhedrini kohtu, Pontius Pilatuse ja Herodes Antipase ette, enne kui ta anti sõduritele üle ristilöömiseks. Pärast piitsutamist mõnitasid Rooma sõdurid Jeesust kui "juutide kuningat": ta rõivastati purpurrüüsse, krooniti okaskrooniga, teda peksti ja tema peale sülitati. Seejärel pidi Jeesus minema ristilöömispaika Kolgatasse.

Kolgatas joodeti Jeesust äädikaga segatud veiniga. Matteuse ja Markuse evangeeliumite andmeil keeldus ta sellest. Siis löödi ta risti ja pandi rippuma kahe süüdimõistetud röövli vahele. Markuse evangeeliumi järgi kannatas ta ristilööduna kuus tundi alates kolmandast tunnist, mis oli umbes 9 ajal hommikul,[4] kuni surmani üheksandal tunnil, mis oli umbes 3 ajal pärastlõunal.[5] Sõdurid kinnitasid tema pea kohale kolmekeelse sildi "Jeesus Natsareen, juutide kuningas", jagasid omavahel ta rõivad ning viskasid liisku tema mantli peale. Rooma sõdurid ei murdnud Jeesuse jalgu, nagu nad tegid kahe teise ristilööduga (jalgade murdmine kiirendas surma), kuna Jeesus oli juba surnud. Iga evangeelium annab Jeesuse viimastest sõnadest oma kirjelduse, kokku seitse varianti.[6] Sünoptilistes evangeeliumites kirjeldatakse ristilöömise ajal toimunud üleloomulikke sündmusi, mille hulgas on pimedus, maavärin ning (Matteuse järgi) pühakute elluärkamine. Pärast Jeesuse surma võttis Arimaatia Joosep Nikodemuse abiga ta keha ristilt ning mattis kaljusse raiutud Jeesuse perekonna hauakambrisse. Kristliku traditsiooni kohaselt tõusis Jeesus kolm päeva hiljem surnust üles.

Tavapäraselt on kristlased pidanud Jeesuse ristisurma teadlikuks ja vabatahtlikuks ohvriks (kuna ta ei püüdnud ennast kohtus kaitsta), mida ta tegi "Jumala esindajana", et kannatada inimkonna pattude pärast ning teha võimalikuks lunastus.[7][8][9][10][11] Enamik kristlasi pühitseb seda ohvrit leiva ja veiniga armulaual, mälestusena viimsest õhtusöögist, ning paljud ka igal aastal suurel reedel.[12][13]

Viited

  1. ↑ Christopher M. Tuckett raamatus "The Cambridge companion to Jesus", toim. Markus N. A. Bockmuehl, Cambridge Univ Press 2001, ISBN 9780521796781, lk 123-124
  2. ↑ Funk, Robert W. (1998). The acts of Jesus: the search for the authentic deeds of Jesus. San Francisco: Harper. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  3. ↑ Cross, Frank L.; Livingstone, Elizabeth A. (2005). "The Passion". The Oxford dictionary of the Christian church. New York: Oxford University Press.
  4. ↑ Markuse 15:25
  5. ↑ Markuse 15:34-37
  6. ↑ Ehrman, Bart D.. Jesus, Interrupted, HarperCollins, 2009. ISBN 0-06-117393-2
  7. ↑ T. E. Pollard "Johannine Christology and the Early Church" 2005, ISBN 0521018684, lk 21
  8. ↑ Stephen Edmondson "Calvin's Christology" 2004, ISBN 0521541549, lk 91
  9. ↑ The Reading and Preaching of the Scriptures by Hughes Oliphant Old 2002 ISBN 0802847757 page 125
  10. ↑ Martin Ralph DeHaan "Studies in Revelation" 1998, ISBN 0825424852, lk 103
  11. ↑ Sergei Bulgakov "The Lamb of God" 2008, ISBN 0802827799, lk 129
  12. ↑ Alan Richardson, John Bowden "The Westminster Dictionary of Christian Theology" 1983, ISBN 0664227481, lk 189
  13. ↑ Christopher A. Hall "Worshiping with the Church Fathers" 2009, ISBN 083083866X, lk 65
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jeesuse_ristilöömine&oldid=4158050"