Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
Keskuse direktor on alates [[2012]]. aasta lõpust endine astronaut [[Ellen Ochoa]]. |
Keskuse direktor on alates [[2012]]. aasta lõpust endine astronaut [[Ellen Ochoa]]. |
||
==Houstoni kosmosekeskuse rajamine== |
|||
==Ajalugu== |
|||
[[Pilt:Mission Control Celebrates - GPN-2000-001313.jpg|pisi|Juhtimiskeskuses tähistatakse [[Apollo 13]] meeskonna edukat kojujõudmist]] |
[[Pilt:Mission Control Celebrates - GPN-2000-001313.jpg|pisi|Juhtimiskeskuses tähistatakse [[Apollo 13]] meeskonna edukat kojujõudmist]] |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
==Rajatised== |
==Rajatised== |
||
[[Pilt:ISS Flight Control Room 2006.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise kosmosejaama]] juhtimiskeskus]] |
[[Pilt:ISS Flight Control Room 2006.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise kosmosejaama]] juhtimiskeskus]] |
||
[[Pilt:NASA Neutral Buoyancy Laboratory Panorama.jpg|pisi|[[Neutral Buoyancy Laboratory]] bassein]] |
|||
Kõik kosmosekeskuse sada hoonet on nummerdatud ja neid tuntaksegi ainult numbri järgi. Hoones 30 asub nüüdseks ajaloomälestiseks tunnistatud kuulus [[Apollo programm]]i juhtimiskeskus, mis taastati 1990. aastatel enam-vähem oma algsel kujul. [[14. aprill]]il [[1970]] võttis keskus [[Apollo 13]] astronautidelt vastu hiljem kogu maailmas tuntuks saanud sõnumi "Houston, we've had a problem". Samas hoones asub ka nüüdisaegne juhtimiskeskus ([[Christopher C. Krafti juhtimiskeskus]]). |
Kõik kosmosekeskuse sada hoonet on nummerdatud ja neid tuntaksegi ainult numbri järgi. Hoones 30 asub nüüdseks ajaloomälestiseks tunnistatud kuulus [[Apollo programm]]i juhtimiskeskus, mis taastati 1990. aastatel enam-vähem oma algsel kujul. [[14. aprill]]il [[1970]] võttis keskus [[Apollo 13]] astronautidelt vastu hiljem kogu maailmas tuntuks saanud sõnumi "Houston, we've had a problem". Samas hoones asub ka nüüdisaegne juhtimiskeskus ([[Christopher C. Krafti juhtimiskeskus]]). |
||
| 35. rida: | 36. rida: | ||
Aastal [[1992]] avati külastuskeskus [[Space Center Houston]]. |
Aastal [[1992]] avati külastuskeskus [[Space Center Houston]]. |
||
Kosmosekeskuse lähedal asuvasse Sonny Carteri väljaõppekeskusesse on rajatud maailma suurim sise[[bassein]] ([[Neutral Buoyancy Laboratory]]), kus astronaudid saavad harjutada tegutsemist [[mikrogravitatsioon]]ile lähedases olukorras.<ref>[http://spaceflight.nasa.gov/shuttle/support/training/nbl/facilities.html Behind the Scenes]</ref> Basseinis on rahvusvahelise kosmosejaama ja mitme teise kosmoseaparaadi elusuuruses tõetruud mudelid. |
|||
Johnsoni keskuse alluvuses on ka [[New Mexico]]s asuv [[White Sands Test Facility]], kus muu hulgas testitakse [[rakettmootor]]eid ja mitmesuguseid [[materjal]]e.<ref>[http://www.nasa.gov/centers/wstf/about/historyMain.html#.VScB-SRVyCU WSTF History]</ref> Seal oli ka kosmosesüstikute pilootide lennutreeningu koht ja süstikute varumaandumispaik.<ref>[http://www.nasa.gov/centers/wstf/spaceharbor/index.html White Sands Space Harbor]</ref> |
|||
==Kosmosekeskuse direktorid== |
==Kosmosekeskuse direktorid== |
||
Redaktsioon: 10. aprill 2015, kell 02:01
Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus (inglise keeles Lyndon B. Johnson Space Center) on NASA mehitatud kosmoselendude juhtimiskeskus ja astronautide koolituskeskus Houstonis.
Kosmosekeskus asub Texase kaguosas Houstoni kesklinnast umbes 40 km kaugusel kagus asuvas Clear Lake'i piirkonnas Galvestoni lahe ääres. Keskuse geograafilised koordinaadid on 29° 33′ 47″ N, 95° 5′ 28″ W. Kosmosekeskusele kuulub 656 hektarit maad, millel paikneb sada hoonet.
Esialgu oli keskuse nimi Manned Spacecraft Center. Praeguse nime sai kosmosekeskus 17. veebruaril 1973, hiljuti surnud Lyndon B. Johnsoni 65. sünniaastapäeval.[1][2]
Johnsoni keskus on üks kümnest peamisest NASA kosmoseuurimiskeskusest. Keskuses õpetatakse välja nii Ameerika Ühendriikide kui ka partnerriikide astronaute. Teine keskne ülesanne on mehitatud kosmoselendude maapealne juhtimine. Houston on koordineerinud muu hulgas nii Gemini, Apollo, Skylabi kui ka kosmosesüstikute lende. Praegu juhitakse rahvusvahelise kosmosejaama tegevust. Kolmas tegevusvaldkond on kosmosealased teadusuuringud.
Keskuse direktor on alates 2012. aasta lõpust endine astronaut Ellen Ochoa.
Houstoni kosmosekeskuse rajamine
Kui NASA 1958. aastal loodi, asuti kohe ka mehitatud kosmoselende kavandama. 5. novembril 1958 moodustati selle korraldamiseks kosmosetöörühm (Space Task Group), mis alustas tegevust Virginias Langley aeronautikakeskuses Robert Gilruthi juhtimisel. Töörühm sai ülesande hakata Mercury programmi ette valmistama. Esialgu allus töörühm ainsale tollasele kosmosekeskusele Goddardi kosmoselendude keskusele. Kui president John F. Kennedy 1961. aastal Kuu-lendude programmi välja kuulutas, hakati eelkõige seda silmas pidades otsima kohta uuele ja suuremale kosmosekeskusele, kus saaks läbi viia nii testimist, väljaõpet kui ka uuringuid.[3] Augustis 1961 sai Amesi uurimiskeskuse asedirektor John F. Parsons ülesande hakata kohta otsima.[4] Koha valikul peeti kõige olulisemaks maa-ala suurust, tööstusettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste lähedust; korraliku taristu, eelkõige elektri- ja veevarustuse ning telekommunikatsiooniühenduste olemasolu; aasta ringi soodsat kliimat, töötajate majutusvõimalusi, ligipääsu merele ja lennujaamale ning kohalikku kultuurikeskkonda.[5] Houstoni kasuks rääkis muu hulgas lähedalasuv maavägede baas ja mitme ülikooli, sealhulgas Houstoni Ülikooli ja Rice'i ülikooli lähedus. Houstoni külje alt leiti sobiv kasutamata maatükk, mis saadi Rice'i ülikoolilt kingituseks.[6][7] 19. septembril 1961 teatas tollane NASA juht James E. Webb, et uus kosmosekeskus ehitatakse Texasesse Galvestoni lahe äärde. Ta nimetas kosmosetöörühma uue kosmosekeskuse meeskonnaks. Sellele järgnenud aasta jooksul asus algne töörühm koos lisandunud tööjõuga ümber Houstonisse renditud kontoritesse.[4] Veel 1961. aasta lõpus oli tulevase kosmosekeskuse koha peal peaaegu puutumatu loodus, kus üksikud kauboid oma lehmi karjatasid.[5]
Kosmosekeskuse asukoha valik rõõmustas Houstoni kohalikku kogukonda, kuid tõi kaasa ka pahameelt ja kriitikat. Valikuprotsessi ei peetud erapooletuks, sest asjaga oli seotud kaks mõjuvõimsat Texasest pärit meest. Üks neist oli asepresident Lyndon B. Johnson, kes oli riikliku aeronautika- ja kosmosenõukogu esimees, ja teine Esindajatekoja rahanduskomisjoni alamkomisjoni esimees Albert Thomas.[5]
Kosmosekeskuse projekteeris arhitekt Charles Luckman ja selle planeeritud maksumus oli 60 miljonit dollarit. Ehitama hakati aprillis 1962.[5] Uus keskus avati ametlikult septembris 1963.[8][9] Eelkõige pidi sellest saama alates Gemini programmist kõigi mehitatud lendude lennujuhtimiskeskus.[6][7] Esimene lend, mida keskusest juhiti, oli Gemini 4 lend 3. juunil 1965.[2] Kõiki varasemaid lende, sealhulgas Mercury lende ning mehitamata Gemini 1 ja Gemini 2 ning mehitatud Gemini 3 oli juhitud Floridast Canaverali neeme õhujõudude baasist.
Alates Gemini 4 lennust on Houstoni keskus juhtinud kõiki Ameerika Ühendriikide mehitatud kosmoselende alates nende õhkutõusmisest Floridas kuni astronautide turvalise jõudmiseni Maale. Kui meeskond on kosmoses, töötab juhtimiskeskus 24 tundi ööpäevas, enamasti kolmes vahetuses.
Rajatised
Kõik kosmosekeskuse sada hoonet on nummerdatud ja neid tuntaksegi ainult numbri järgi. Hoones 30 asub nüüdseks ajaloomälestiseks tunnistatud kuulus Apollo programmi juhtimiskeskus, mis taastati 1990. aastatel enam-vähem oma algsel kujul. 14. aprillil 1970 võttis keskus Apollo 13 astronautidelt vastu hiljem kogu maailmas tuntuks saanud sõnumi "Houston, we've had a problem". Samas hoones asub ka nüüdisaegne juhtimiskeskus (Christopher C. Krafti juhtimiskeskus).
Esimeses hoones on juhtkonna ruumid. Hoonesse 5 on paigaldatud simulaatorid, sealhulgas rahvusvahelise kosmosejaama ja Orioni (varem ka kosmosesüstikute) simulaatorid. Hoones 9 on väljaõppeks mõeldud kosmoseaparaatide täissuuruses mudelid, nende seas rahvusvahelise kosmosejaama ja poolelioleva Orioni koopiad.
Hoones 31-N on ülisteriilne kuuproovide labor, kus on hoiul umbes 75% Kuult toodud 382 kg kivimiproovist.[10]
Keskuses on ka meditsiiniasutused, fotolaborid, multimeediakeskus, kosmosetoidulabor, tarkvara testimisüksused, kosmosekeskkonna simulatsioonilabor. Apollo lendude ajal olid keskuses ka Kuu-lendudelt saabunud astronautide karantiiniruumid.
Aastal 1992 avati külastuskeskus Space Center Houston.
Kosmosekeskuse lähedal asuvasse Sonny Carteri väljaõppekeskusesse on rajatud maailma suurim sisebassein (Neutral Buoyancy Laboratory), kus astronaudid saavad harjutada tegutsemist mikrogravitatsioonile lähedases olukorras.[11] Basseinis on rahvusvahelise kosmosejaama ja mitme teise kosmoseaparaadi elusuuruses tõetruud mudelid.
Johnsoni keskuse alluvuses on ka New Mexicos asuv White Sands Test Facility, kus muu hulgas testitakse rakettmootoreid ja mitmesuguseid materjale.[12] Seal oli ka kosmosesüstikute pilootide lennutreeningu koht ja süstikute varumaandumispaik.[13]
Kosmosekeskuse direktorid
- november 1961 – jaanuar 1972 Robert Gilruth
- jaanuar 1972 – august 1982 Christopher C. Kraft
- august 1982 – jaanuar 1986 Gerald D. Griffin
- jaanuar 1986 – oktoober 1986 Jesse Moore
- oktoober 1986 – august 1993 Aaron Cohen
- august 1993 – jaanuar 1994 (kohusetäitja) Paul Weitz
- jaanuar 1994 – august 1995 Carolyn Huntoon
- jaanuar 1996 – veebruar 2001 George Abbey
- veebruar 2001 – märts 2002 (kohusetäitja) Roy Estess
- märts 2002 – november 2005 Jefferson Howell
- november 2005 – detsember 2012 Michael Coats
- jaanuarist 2013 Ellen Ochoa[2]
Viited
- ↑ http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9D00E7DB1231EF34BC4851DFB4668388669EDE Houston Space Center Is Named for Johnson
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Johnson Space Center Directors
- ↑ JSC History
- ↑ 4,0 4,1 Swenson Jr., Loyd S.; Grimwood, James M.; Alexander, Charles C. (1989). Chapter 12.3: Space Task Group Gets a New Home and Name, This New Ocean: A History of Project Mercury
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Space Task Group Gets a New Home and Name
- ↑ 6,0 6,1 Schulman, Bruce J. From Cotton Belt to Sunbelt: Federal Policy, Economic Development, and the Transformation of the South 1938–1980, Duke University Press 1994, lk 149, ISBN 978-0-8223-1537-7
- ↑ 7,0 7,1 TOWING TRACTORS...: LYNDON B. JOHNSON SPACE CENTER
- ↑ Charles Luckman Biography
- ↑ "Lyndon B. Johnson Space Center". NASAFacts. JSC 04264 Rev D.
- ↑ Rock Solid: JSC's Lunar Sample Lab Turns 30
- ↑ Behind the Scenes
- ↑ WSTF History
- ↑ White Sands Space Harbor
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Välislingid
Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis