Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Aerial View of the Johnson Space Center - GPN-2000-001112.jpg|pisi|Vaade õhust 1989. aastal]]
[[Pilt:Aerial View of the Johnson Space Center - GPN-2000-001112.jpg|pisi|Vaade õhust 1989. aastal]]
[[Pilt:Gemini Mission Control - GPN-2000-001405.jpg|pisi|Juhtimiskeskus [[Gemini programm]]i aegadel]]

'''Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus''' ([[inglise keel]]es ''Lyndon B. Johnson Space Center'') on [[NASA]] [[mehitatud kosmoselend]]ude juhtimiskeskus ja [[astronaut]]ide koolituskeskus [[Houston]]is.
'''Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus''' ([[inglise keel]]es ''Lyndon B. Johnson Space Center'') on [[NASA]] [[mehitatud kosmoselend]]ude juhtimiskeskus ja [[astronaut]]ide koolituskeskus [[Houston]]is.


11. rida: 13. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Pilt:Mission Control Celebrates - GPN-2000-001313.jpg|pisi|Juhtimiskeskuses tähistatakse [[Apollo 13]] meeskonna edukat kojujõudmist]]


Kui NASA [[1958]]. aastal loodi, asuti kohe ka mehitatud kosmoselende kavandama. 5. novembril 1958 moodustati selle korraldamiseks kosmosetöörühm ([[Space Task Group]]), mis alustas tegevust [[Virginia]]s [[Langley aeronautikakeskus]]es [[Robert Gilruth]]i juhtimisel. Töörühm sai ülesande hakata [[Mercury programm]]i ette valmistama. Esialgu allus töörühm ainsale tollasele kosmosekeskusele [[Goddardi kosmoselendude keskus]]ele. Kui president [[John F. Kennedy]] [[1961]]. aastal [[Kuu]]-lendude programmi välja kuulutas, hakati eelkõige seda silmas pidades otsima kohta uuele ja suuremale kosmosekeskusele, kus saaks läbi viia nii testimist, väljaõpet kui ka uuringuid.<ref name=JSC>[http://www.jsc.nasa.gov/history/jsc_history.htm JSC History]</ref> Augustis 1961 sai [[Amesi uurimiskeskus]]e asedirektor [[John F. Parsons]] ülesande hakata kohta otsima.<ref name="TNO 12">Swenson Jr., Loyd S.; Grimwood, James M.; Alexander, Charles C. (1989). [http://history.nasa.gov/SP-4201/ch12-3.htm Chapter 12.3: Space Task Group Gets a New Home and Name], [http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4201/toc.htm This New Ocean: A History of Project Mercury]</ref> Koha valikul peeti kõige olulisemaks maa-ala suurust, tööstusettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste lähedust; korraliku taristu, eelkõige elektri- ja veevarustuse ning telekommunikatsiooniühenduste olemasolu; aasta ringi soodsat kliimat, töötajate majutusvõimalusi, ligipääsu merele ja lennujaamale ning kohalikku kultuurikeskkonda.<ref name=newhome>[http://history.nasa.gov/SP-4201/ch12-3.htm Space Task Group Gets a New Home and Name]</ref> Houstoni kasuks rääkis muu hulgas lähedalasuv maavägede baas ja mitme ülikooli, sealhulgas [[Houstoni Ülikool]]i ja [[Rice'i ülikool]]i lähedus. Houstoni külje alt leiti sobiv kasutamata maatükk, mis saadi Rice'i ülikoolilt kingituseks.<ref name="Schulman">Schulman, Bruce J. From Cotton Belt to Sunbelt: Federal Policy, Economic Development, and the Transformation of the South 1938–1980, Duke University Press 1994, lk 149, ISBN 978-0-8223-1537-7</ref><ref name="KSC: Towing">[http://science.ksc.nasa.gov/shuttle/technology/sts-newsref/sts-jsc.html TOWING TRACTORS...: LYNDON B. JOHNSON SPACE CENTER]</ref> 19. septembril [[1961]] teatas tollane NASA juht [[James E. Webb]], et uus kosmosekeskus ehitatakse Texasesse Galvestoni lahe äärde. Ta nimetas kosmosetöörühma uue kosmosekeskuse meeskonnaks. Sellele järgnenud aasta jooksul asus algne töörühm koos lisandunud tööjõuga ümber Houstonisse renditud kontoritesse.<ref name="TNO 12"/> Veel 1961. aasta lõpus oli tulevase kosmosekeskuse koha peal peaaegu puutumatu loodus, kus üksikud kauboid oma lehmi karjatasid.<ref name=newhome/>
Kui NASA [[1958]]. aastal loodi, asuti kohe ka mehitatud kosmoselende kavandama. 5. novembril 1958 moodustati selle korraldamiseks kosmosetöörühm ([[Space Task Group]]), mis alustas tegevust [[Virginia]]s [[Langley aeronautikakeskus]]es [[Robert Gilruth]]i juhtimisel. Töörühm sai ülesande hakata [[Mercury programm]]i ette valmistama. Esialgu allus töörühm ainsale tollasele kosmosekeskusele [[Goddardi kosmoselendude keskus]]ele. Kui president [[John F. Kennedy]] [[1961]]. aastal [[Kuu]]-lendude programmi välja kuulutas, hakati eelkõige seda silmas pidades otsima kohta uuele ja suuremale kosmosekeskusele, kus saaks läbi viia nii testimist, väljaõpet kui ka uuringuid.<ref name=JSC>[http://www.jsc.nasa.gov/history/jsc_history.htm JSC History]</ref> Augustis 1961 sai [[Amesi uurimiskeskus]]e asedirektor [[John F. Parsons]] ülesande hakata kohta otsima.<ref name="TNO 12">Swenson Jr., Loyd S.; Grimwood, James M.; Alexander, Charles C. (1989). [http://history.nasa.gov/SP-4201/ch12-3.htm Chapter 12.3: Space Task Group Gets a New Home and Name], [http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4201/toc.htm This New Ocean: A History of Project Mercury]</ref> Koha valikul peeti kõige olulisemaks maa-ala suurust, tööstusettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste lähedust; korraliku taristu, eelkõige elektri- ja veevarustuse ning telekommunikatsiooniühenduste olemasolu; aasta ringi soodsat kliimat, töötajate majutusvõimalusi, ligipääsu merele ja lennujaamale ning kohalikku kultuurikeskkonda.<ref name=newhome>[http://history.nasa.gov/SP-4201/ch12-3.htm Space Task Group Gets a New Home and Name]</ref> Houstoni kasuks rääkis muu hulgas lähedalasuv maavägede baas ja mitme ülikooli, sealhulgas [[Houstoni Ülikool]]i ja [[Rice'i ülikool]]i lähedus. Houstoni külje alt leiti sobiv kasutamata maatükk, mis saadi Rice'i ülikoolilt kingituseks.<ref name="Schulman">Schulman, Bruce J. From Cotton Belt to Sunbelt: Federal Policy, Economic Development, and the Transformation of the South 1938–1980, Duke University Press 1994, lk 149, ISBN 978-0-8223-1537-7</ref><ref name="KSC: Towing">[http://science.ksc.nasa.gov/shuttle/technology/sts-newsref/sts-jsc.html TOWING TRACTORS...: LYNDON B. JOHNSON SPACE CENTER]</ref> 19. septembril [[1961]] teatas tollane NASA juht [[James E. Webb]], et uus kosmosekeskus ehitatakse Texasesse Galvestoni lahe äärde. Ta nimetas kosmosetöörühma uue kosmosekeskuse meeskonnaks. Sellele järgnenud aasta jooksul asus algne töörühm koos lisandunud tööjõuga ümber Houstonisse renditud kontoritesse.<ref name="TNO 12"/> Veel 1961. aasta lõpus oli tulevase kosmosekeskuse koha peal peaaegu puutumatu loodus, kus üksikud kauboid oma lehmi karjatasid.<ref name=newhome/>
16. rida: 19. rida:
Kosmosekeskuse asukoha valik rõõmustas Houstoni kohalikku kogukonda, kuid tõi kaasa ka pahameelt ja kriitikat. Valikuprotsessi ei peetud erapooletuks, sest asjaga oli seotud kaks mõjuvõimsat Texasest pärit meest. Üks neist oli asepresident [[Lyndon B. Johnson]], kes oli riikliku aeronautika- ja kosmosenõukogu esimees, ja teine [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] rahanduskomisjoni alamkomisjoni esimees [[Albert Thomas]].<ref name=newhome/>
Kosmosekeskuse asukoha valik rõõmustas Houstoni kohalikku kogukonda, kuid tõi kaasa ka pahameelt ja kriitikat. Valikuprotsessi ei peetud erapooletuks, sest asjaga oli seotud kaks mõjuvõimsat Texasest pärit meest. Üks neist oli asepresident [[Lyndon B. Johnson]], kes oli riikliku aeronautika- ja kosmosenõukogu esimees, ja teine [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] rahanduskomisjoni alamkomisjoni esimees [[Albert Thomas]].<ref name=newhome/>


Kosmosekeskuse projekteeris [[arhitekt]] [[Charles Luckman]] ja selle planeeritud maksumus oli 60 miljonit [[USA dollar|dollarit]]. Ehitama hakati aprillis [[1962]].<ref name=newhome/> Uus keskus avati ametlikult septembris [[1963]].<ref>[http://www.lmu.edu/Page42430.aspx Charles Luckman Biography]</ref><ref>"Lyndon B. Johnson Space Center". ''NASAFacts''. JSC 04264 Rev D.</ref> Eelkõige pidi sellest saama alates Gemini programmist kõigi mehitatud lendude [[lennujuhtimiskeskus]].<ref name="Schulman"/><ref name="KSC: Towing"/> Esimene lend, mida keskusest juhiti, oli [[Gemini 4]] lend [[3. juuni]]l [[1965]].<ref name=direktor/> Kõiki varasemaid lende, sealhulgas Mercury lende ning mehitamata [[Gemini 1]] ja [[Gemini 2]] ning mehitatud [[Gemini 3]] juhiti [[Florida]]st [[Canaverali neeme õhujõudude baas]]ist.
Kosmosekeskuse projekteeris [[arhitekt]] [[Charles Luckman]] ja selle planeeritud maksumus oli 60 miljonit [[USA dollar|dollarit]]. Ehitama hakati aprillis [[1962]].<ref name=newhome/> Uus keskus avati ametlikult septembris [[1963]].<ref>[http://www.lmu.edu/Page42430.aspx Charles Luckman Biography]</ref><ref>"Lyndon B. Johnson Space Center". ''NASAFacts''. JSC 04264 Rev D.</ref> Eelkõige pidi sellest saama alates Gemini programmist kõigi mehitatud lendude [[lennujuhtimiskeskus]].<ref name="Schulman"/><ref name="KSC: Towing"/> Esimene lend, mida keskusest juhiti, oli [[Gemini 4]] lend [[3. juuni]]l [[1965]].<ref name=direktor/> Kõiki varasemaid lende, sealhulgas Mercury lende ning mehitamata [[Gemini 1]] ja [[Gemini 2]] ning mehitatud [[Gemini 3]] oli juhitud [[Florida]]st [[Canaverali neeme õhujõudude baas]]ist.

Alates Gemini 4 lennust on Houstoni keskus juhtinud kõiki Ameerika Ühendriikide mehitatud kosmoselende alates nende õhkutõusmisest Floridas kuni astronautide turvalise jõudmiseni [[Maa (planeet)|Maale]]. Kui meeskond on kosmoses, töötab juhtimiskeskus 24 tundi ööpäevas, enamasti kolmes vahetuses.

==Rajatised==
[[Pilt:ISS Flight Control Room 2006.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise kosmosejaama]] juhtimiskeskus]]

Kõik kosmosekeskuse sada hoonet on nummerdatud ja neid tuntaksegi ainult numbri järgi. Hoones 30 asub nüüdseks ajaloomälestiseks tunnistatud kuulus [[Apollo programm]]i juhtimiskeskus, mis taastati 1990. aastatel enam-vähem oma algsel kujul. [[14. aprill]]il [[1970]] võttis keskus [[Apollo 13]] astronautidelt vastu hiljem kogu maailmas tuntuks saanud sõnumi "Houston, we've had a problem". Samas hoones asub ka nüüdisaegne juhtimiskeskus ([[Christopher C. Krafti juhtimiskeskus]]).

Esimeses hoones on juhtkonna ruumid. Hoonesse 5 on paigaldatud [[simulaator]]id, sealhulgas rahvusvahelise kosmosejaama ja [[Orion (kosmoseaparaat)|Orioni]] (varem ka kosmosesüstikute) simulaatorid. Hoones 9 on väljaõppeks mõeldud kosmoseaparaatide täissuuruses mudelid, nende seas rahvusvahelise kosmosejaama ja poolelioleva Orioni koopiad.

Hoones 31-N on ülisteriilne kuuproovide labor, kus on hoiul umbes 75% Kuult toodud 382 kg kivimiproovist.<ref name="30th Anniv">[http://www.nasa.gov/mission_pages/apollo/40th/jsc_lunar_sample_lab_30.html Rock Solid: JSC's Lunar Sample Lab Turns 30]</ref>

Keskuses on ka meditsiiniasutused, fotolaborid, multimeediakeskus, kosmosetoidulabor, tarkvara testimisüksused, kosmosekeskkonna simulatsioonilabor. Apollo lendude ajal olid keskuses ka Kuu-lendudelt saabunud astronautide [[karantiin]]iruumid.

Aastal [[1992]] avati külastuskeskus [[Space Center Houston]].


==Kosmosekeskuse direktorid==
==Kosmosekeskuse direktorid==

Redaktsioon: 9. aprill 2015, kell 22:29

Vaade õhust 1989. aastal
Juhtimiskeskus Gemini programmi aegadel

Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus (inglise keeles Lyndon B. Johnson Space Center) on NASA mehitatud kosmoselendude juhtimiskeskus ja astronautide koolituskeskus Houstonis.

Kosmosekeskus asub Texase kaguosas Houstoni kesklinnast umbes 40 km kaugusel kagus asuvas Clear Lake'i piirkonnas Galvestoni lahe ääres. Keskuse geograafilised koordinaadid on 29° 33′ 47″ N, 95° 5′ 28″ W. Kosmosekeskusele kuulub 656 hektarit maad, millel paikneb sada hoonet.

Esialgu oli keskuse nimi Manned Spacecraft Center. Praeguse nime sai kosmosekeskus 17. veebruaril 1973, hiljuti surnud Lyndon B. Johnsoni 65. sünniaastapäeval.[1][2]

Johnsoni keskus on üks kümnest peamisest NASA kosmoseuurimiskeskusest. Keskuses õpetatakse välja nii Ameerika Ühendriikide kui ka partnerriikide astronaute. Teine keskne ülesanne on mehitatud kosmoselendude maapealne juhtimine. Houston on koordineerinud muu hulgas nii Gemini, Apollo, Skylabi kui ka kosmosesüstikute lende. Praegu juhitakse rahvusvahelise kosmosejaama tegevust. Kolmas tegevusvaldkond on kosmosealased teadusuuringud.

Keskuse direktor on alates 2012. aasta lõpust endine astronaut Ellen Ochoa.

Ajalugu

Juhtimiskeskuses tähistatakse Apollo 13 meeskonna edukat kojujõudmist

Kui NASA 1958. aastal loodi, asuti kohe ka mehitatud kosmoselende kavandama. 5. novembril 1958 moodustati selle korraldamiseks kosmosetöörühm (Space Task Group), mis alustas tegevust Virginias Langley aeronautikakeskuses Robert Gilruthi juhtimisel. Töörühm sai ülesande hakata Mercury programmi ette valmistama. Esialgu allus töörühm ainsale tollasele kosmosekeskusele Goddardi kosmoselendude keskusele. Kui president John F. Kennedy 1961. aastal Kuu-lendude programmi välja kuulutas, hakati eelkõige seda silmas pidades otsima kohta uuele ja suuremale kosmosekeskusele, kus saaks läbi viia nii testimist, väljaõpet kui ka uuringuid.[3] Augustis 1961 sai Amesi uurimiskeskuse asedirektor John F. Parsons ülesande hakata kohta otsima.[4] Koha valikul peeti kõige olulisemaks maa-ala suurust, tööstusettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste lähedust; korraliku taristu, eelkõige elektri- ja veevarustuse ning telekommunikatsiooniühenduste olemasolu; aasta ringi soodsat kliimat, töötajate majutusvõimalusi, ligipääsu merele ja lennujaamale ning kohalikku kultuurikeskkonda.[5] Houstoni kasuks rääkis muu hulgas lähedalasuv maavägede baas ja mitme ülikooli, sealhulgas Houstoni Ülikooli ja Rice'i ülikooli lähedus. Houstoni külje alt leiti sobiv kasutamata maatükk, mis saadi Rice'i ülikoolilt kingituseks.[6][7] 19. septembril 1961 teatas tollane NASA juht James E. Webb, et uus kosmosekeskus ehitatakse Texasesse Galvestoni lahe äärde. Ta nimetas kosmosetöörühma uue kosmosekeskuse meeskonnaks. Sellele järgnenud aasta jooksul asus algne töörühm koos lisandunud tööjõuga ümber Houstonisse renditud kontoritesse.[4] Veel 1961. aasta lõpus oli tulevase kosmosekeskuse koha peal peaaegu puutumatu loodus, kus üksikud kauboid oma lehmi karjatasid.[5]

Kosmosekeskuse asukoha valik rõõmustas Houstoni kohalikku kogukonda, kuid tõi kaasa ka pahameelt ja kriitikat. Valikuprotsessi ei peetud erapooletuks, sest asjaga oli seotud kaks mõjuvõimsat Texasest pärit meest. Üks neist oli asepresident Lyndon B. Johnson, kes oli riikliku aeronautika- ja kosmosenõukogu esimees, ja teine Esindajatekoja rahanduskomisjoni alamkomisjoni esimees Albert Thomas.[5]

Kosmosekeskuse projekteeris arhitekt Charles Luckman ja selle planeeritud maksumus oli 60 miljonit dollarit. Ehitama hakati aprillis 1962.[5] Uus keskus avati ametlikult septembris 1963.[8][9] Eelkõige pidi sellest saama alates Gemini programmist kõigi mehitatud lendude lennujuhtimiskeskus.[6][7] Esimene lend, mida keskusest juhiti, oli Gemini 4 lend 3. juunil 1965.[2] Kõiki varasemaid lende, sealhulgas Mercury lende ning mehitamata Gemini 1 ja Gemini 2 ning mehitatud Gemini 3 oli juhitud Floridast Canaverali neeme õhujõudude baasist.

Alates Gemini 4 lennust on Houstoni keskus juhtinud kõiki Ameerika Ühendriikide mehitatud kosmoselende alates nende õhkutõusmisest Floridas kuni astronautide turvalise jõudmiseni Maale. Kui meeskond on kosmoses, töötab juhtimiskeskus 24 tundi ööpäevas, enamasti kolmes vahetuses.

Rajatised

Rahvusvahelise kosmosejaama juhtimiskeskus

Kõik kosmosekeskuse sada hoonet on nummerdatud ja neid tuntaksegi ainult numbri järgi. Hoones 30 asub nüüdseks ajaloomälestiseks tunnistatud kuulus Apollo programmi juhtimiskeskus, mis taastati 1990. aastatel enam-vähem oma algsel kujul. 14. aprillil 1970 võttis keskus Apollo 13 astronautidelt vastu hiljem kogu maailmas tuntuks saanud sõnumi "Houston, we've had a problem". Samas hoones asub ka nüüdisaegne juhtimiskeskus (Christopher C. Krafti juhtimiskeskus).

Esimeses hoones on juhtkonna ruumid. Hoonesse 5 on paigaldatud simulaatorid, sealhulgas rahvusvahelise kosmosejaama ja Orioni (varem ka kosmosesüstikute) simulaatorid. Hoones 9 on väljaõppeks mõeldud kosmoseaparaatide täissuuruses mudelid, nende seas rahvusvahelise kosmosejaama ja poolelioleva Orioni koopiad.

Hoones 31-N on ülisteriilne kuuproovide labor, kus on hoiul umbes 75% Kuult toodud 382 kg kivimiproovist.[10]

Keskuses on ka meditsiiniasutused, fotolaborid, multimeediakeskus, kosmosetoidulabor, tarkvara testimisüksused, kosmosekeskkonna simulatsioonilabor. Apollo lendude ajal olid keskuses ka Kuu-lendudelt saabunud astronautide karantiiniruumid.

Aastal 1992 avati külastuskeskus Space Center Houston.

Kosmosekeskuse direktorid

Viited

  1. ↑ http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9D00E7DB1231EF34BC4851DFB4668388669EDE Houston Space Center Is Named for Johnson
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Johnson Space Center Directors
  3. ↑ JSC History
  4. ↑ 4,0 4,1 Swenson Jr., Loyd S.; Grimwood, James M.; Alexander, Charles C. (1989). Chapter 12.3: Space Task Group Gets a New Home and Name, This New Ocean: A History of Project Mercury
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Space Task Group Gets a New Home and Name
  6. ↑ 6,0 6,1 Schulman, Bruce J. From Cotton Belt to Sunbelt: Federal Policy, Economic Development, and the Transformation of the South 1938–1980, Duke University Press 1994, lk 149, ISBN 978-0-8223-1537-7
  7. ↑ 7,0 7,1 TOWING TRACTORS...: LYNDON B. JOHNSON SPACE CENTER
  8. ↑ Charles Luckman Biography
  9. ↑ "Lyndon B. Johnson Space Center". NASAFacts. JSC 04264 Rev D.
  10. ↑ Rock Solid: JSC's Lunar Sample Lab Turns 30

Välislingid

 Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lyndon_B._Johnsoni_Kosmosekeskus&oldid=4156025"