Harju-Jaani kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
40. rida: | 40. rida: | ||
*Haljava vald (''Hallinap'') (1866–1890) |
*Haljava vald (''Hallinap'') (1866–1890) |
||
*Paasiku vald (''Pasik'') (1866–1890) |
*Paasiku vald (''Pasik'') (1866–1890) |
||
*[[Aruküla vald (Harju-Jaani kihelkond|Aruküla vald]] (''Arroküll'') (1866–1891) |
*[[Aruküla vald (Harju-Jaani kihelkond)|Aruküla vald]] (''Arroküll'') (1866–1891) |
||
*Kambi-Raasiku vald (''Kampen und Rasik'') (1866–1891) |
*Kambi-Raasiku vald (''Kampen und Rasik'') (1866–1891) |
||
*Kiviloo vald (''Fegefeuer'') (1866–1891) |
*Kiviloo vald (''Fegefeuer'') (1866–1891) |
Redaktsioon: 7. aprill 2015, kell 04:34
Harju-Jaani kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien | |
| |
kihelkonnakirik: Harju-Jaani Ristija Johannese kirik | |
Harju-Jaani kihelkond (saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Piirkonna ajalugu
Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.[1]
Harju-Jaani kihelkonna mõisad
19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
- Anija mõis,
- Aruküla mõis,
- Haljava mõis, Prangli ja Aksiga,
- Harju-Jaani kirikumõis
- Kambi mõis,
- Kehra mõis,
- Kiviloo mõis
- Perila mõis,
- Peningi mõis,
- Raasiku mõis,
- Retla mõis[2].
- Kaserahu poolmõis (Birkenruh), eraldati Kose kihelkonna Pikva mõisast 1884. aastal,
- Kaunisaare poolmõis (Kaunisaar), eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
- Paasiku poolmõis (Pasik), eraldati Jõelähtme kihelkonna Jägala mõisast 1858. aastal,
- Uus-Võhmuta poolmõis (Neu-Wechmuth), eraldati Võhmuta poolmõisast,
- Võhmuta poolmõis (Wechmuth), eraldati Perila mõisast 1895. aastal[3].
Harju-Jaani kihelkonna vallad
- Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
- Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
- Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
- Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
- Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
- Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
- Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
- Anija vald (Annia) (1866–1898)
- Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
- Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
- Anija vald (Annia) (1898–)
- Peningi vald (Penningby) (1898–)
- Raasiku vald (Rasik) (1898–)[4].
Kihelkonna alad tänapäeval
Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.
Viited
- ↑ Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja kodulehekülg, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Vaata ka
Välislingid
- Harju-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 423–427.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend)