Satelliittelevisioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Geostationaryjava3Dsideview.gif|pisi|Maa pöörlemisega sünkroonselt tiirlev tehiskaaslane]]
[[Pilt:Antenne-toroidale.jpg|pisi|Ühtaegu mitmelt tehiskaaslaselt lähtuvate signaalide vastuvõtuks kavandatud paraboolantenn.]]
'''Satelliittelevisioon''', ka '''Sat TV''', on [[televisiooniprogramm]]ide edastamine [[sidesatelliit]]ide vahendusel. Programmide vastuvõtmiseks kasutatakse välisantenni, milleks on tavaliselt paraboolpeegel, mida harilikult kutsutakse [[satelliiditaldrik]]uks. Kodutarbimises edastatakse signaal antennist kas välisesse vastuvõtuplokki ([[Set-top box|STB]]<!--aka STU, ei pruugi olla ainult DIGIsignaali boks -->) või [[teler]]isse sisseehitatud spetsiaalsesse Sat TV tuuneri moodulisse. Satelliittelevisiooni ehk Sat TV tuunerid on saadaval ka [[personaalarvuti]]ga ühendatava kaardi või [[Universaalne järjestiksiin|USB]] välisseadme kujul. Paljudes maailma piirkondades pakuvad satelliittelevisiooni edastajad mitmekülgset kanalite ja teenuste valikut, seda sageli piirkondadele, mida maapealse telesignaali ja/või [[kaabeltelevisioon|kaabel-TV]] võrgud ei teeninda.


'''Satelliittelevisioon''', ka '''sat-TV''', on televisiooniprogrammide edastamine [[sidesatelliit]]ide ehk sidetehiskaaslaste vahendusel.
==Ajalugu==
Esimene satelliittelevisiooni signaal transleeriti [[Euroopa]]st [[Põhja-Ameerika]] kohale [[Telstar]]i tehiskaaslasele [[1962]]. aastal. Esimene geosünkroonne sidetehiskaaslane, Syncom 2, lennutati orbiidile [[1963]]. aastal. Maailma esimene kommertsiaalne sidetehiskaaslane, Intelsat I (hüüdnimega "Varajane lind", ''Early Bird''), lennutati geosünkroonsele orbiidile [[6. aprill]]il [[1965]]. Esimene riiklik satelliittelevisioonivõrk, [[Orbita]], loodi [[1967]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. <!-- , ning tugines põhimõte of using the ülielliptilise [[Molnija (satelliit)|Molnija]] satelliit for re-eetrisse anda ja delivering of telesignaali TV [[Signalling (telecommunication)|signal]] to maapealsetele satelliidisignaali raadiojaam. -->Esimene teleprogramme edastav kommertsiaalne [[Põhja-Ameerika]] tehiskaaslane oli [[Kanada]] geostatsionaarne Anik 1, mis lennutati orbiidile [[1972]]. aastal.


Need satelliidid tiirlevad geostatsionaarsel orbiidil, s.t ekvaatori kohal Maa pöörlemisega samas suunas sellisel kõrgusel (umbes 35 800 km), et nende tiirlemisperiood on 24 tundi. Sel juhul püsib satelliit Maa ühe ja sama punkti kohal.
==Tehnoloogia==
Satelliidisignaali edastatakse tehiskaaslastelt maale kahes lainealas:
* [[C-laineala]] (4–8 GHz) – oli kasutusel peamiselt analoogtelevisiooni ajastul. Kuna seda sagedusvahemikku kasutatakse tänapäeval ka IEEE 802.11a [[WiFi]] ja juhtmevabade telefonide tarbeks ja ilmaradarites, siis pole sellel lainealal vastuvõtt paljudes kohtades enam võimalik.
* [[Ku-laineala|K<sub>u</sub>-laineala]] (12–18 GHz).


Sidesatelliidil olev retranslaator ehk [[transponder]] võtab vastu Maal asuvast kosmosesidesaatjast edastatavat [[raadiosignaal]]i, mis kannab [[satelliitringhääling]]u televisiooni- ja raadioprogramme. Transponder võimendab neid signaale ja saadab muudetud kandesagedustel raadiokiirena tagasi Maa teatud kindla piirkonna poole. Vastuvõetava signaali võimsus on kõige suurem kiirega kaetud ala keskosas.
Tavalisel sidesatelliidil on kuni 32 [[transponder]]it K<sub>u</sub>-lainealale ja kuni 24 [[transponder]]it C-lainealale. Igal [[transponder]]i sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Häirete vältimiseks peab iga geostatsionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast satelliidist. K<sub>u</sub>-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigutustiheduse teoreetiliseks ülempiiriks maailma geostatsionaarsel orbiidil kokku on 360/2 = 180 C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 K<sub>u</sub>-laineala tehiskaaslast. Tegelikkuses ei õnnestu ringhäälingu tehiskaaslasi geostatsionaarsele orbiidile maksimaalse tihedusega paigutada olemasolevate tehiskaaslaste asukoha ja selle muutmise või hoidmise võimaluste piiratuse tõttu, samuti geograafilistel põhjustel.


Transponderite raadiosignaale võetakse vastu sidesatelliidi poole suunatud [[paraboolantenn]]iga, mida kutsutakse [[satelliiditaldrik]]uks. Peegeldi suunab väljaeraldatud elektromagnetlained oma fookuses kaiknevasse võimendus-muundusplokki ([[LNB]]), mille väljundist lähevad elektrisignaalid vastuvõtjasse. Vastuvõtuseadmeks võib olla eraldi satelliidi[[tuuner]] (satituuner, digiboks) või digiteleris paiknev [[DVB-S]]-moodul.
===Päikese ja atmosfäärimõjud===
[[Pilt:Geostationaryjava3Dsideview.gif|pisi|left|Sünkroonsel orbiidil tehiskaaslane.]]
[[Pilt:Geostat.gif|pisi|Geostatsionaarse orbiidi korral on roheline (sidesatelliit) ja pruun punkt (vastuvõtja) Maa keskpunktiga alati ühel joonel.]]
C-laineala vastuvõttu mõjutavad selle madala sageduse tõttu maapealsed häired, samas kui K<sub>u</sub>-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel<!--aga lumehelbeke?-->). K<sub>u</sub>-laineala signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes. Näiteks Eesti oludes võib signaali oluliselt nõrgendada ka tuisk ja lumesadu. Antennile kogunev lumi takistab signaali edastamist [[LNB|vastuvõtuseadmesse]].


Satelliittelevisioon on ainus televisiooniprogrammide edastamise võimalus maades ja piirkondades, kus puudub maapealse televisioonilevi võrk ja [[kaabeltelevisioon|kaabeltelevisioon]]i võrk.
Lisaks sellele on signaali edastamises kaks korda aastas hetkeline katkestus – siis kui päikesekiired on täpselt selle geostatsionaarse tehiskaaslase taga, millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub 2 korda aastas, kevadeti ja sügiseti keskpäeval, kuni kahenädalase ajavahemiku jooksul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka K<sub>u</sub> laineala vastuvõtt. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.


[[Pilt:Euroopa_satelliit.png|pisi|375px|Euroopasse teleprogramme saatvaid sidesatelliite]]
===Signaalide saatekiired ja levialad===
Iga tehiskaaslase igal transponderil on erinevalt suunatud saateantennid. Signaali [[Raadiolained|kiire]] keskel vajatakse vastuvõtuks väiksemat paraboolantenni, nõrgema signaaliga äärealadel aga suuremate mõõtmete ja seega suurema võimendusteguriga antenni.


==Standardid==
==Arenguetapid==
Esimene satelliittelevisiooni ülekanne tehti [[Euroopa]]st [[Põhja-Ameerika]]sse [[1962]]. aastal tehiskaaslasega [[:en:Telstar|Telstar]], mis tiirles suhteliselt madalal elliptilisel orbiidil (1000–55000 km). Esimene geosünkroonne ehk geostatsionaarne sidetehiskaaslane Syncom 2 jõudis orbiidile [[1963]]. aastal. Maailma esimene kommertsiaalne sidetehiskaaslane Intelsat I (''Early Bird'' ’varajane lind’) lennutati geosünkroonsele orbiidile [[6. aprill]]il [[1965]]. Esimene riiklik satelliittelevisioonivõrk [[Orbita]] loodi [[1967]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].
Digitaalseid TV ja raadiosignaale edastatakse peamiselt kahes standardis:
*[[DVB-S]] (Digital Video Broadcasting, Satellite)
*DVB-S2
Heli- ja videosignaali edastamiseks kaasaskantavatele seadmetele kasutatakse ka:
*[[DVB-SH]] (Digital Video Broadcasting, Satellite services to Handhelds) <!-- DVB-SH. The DVB Project published the DVB-SH standard in February 2007. -->


Esimesed satelliidisüsteemid kasutasid raadiolainete edastuseks C-sagedusala (4–8 GHz), Et aga madala sageduse tõttu lisandub vastuvõetavale signaalile rohkesti maapealseid raadiohäireid, samuti oli sagedusala mahutavus piiratud, mindi Euroopas üle [[Ku-riba|K<sub>u</sub>-sagedusala]] (12–18 MHz), millest sagedusriba 11,70–12,95 GHz on eraldatud TV-signaali edastamiseks transponderitelt otse kodukasutajate vastuvõtuantennidesse. Niisuguse DTH-teenusena (lühend ingl k sõnadest ''Direct to Home'') on võimalik otse vastu võtta tuhandeid tava- ja kõrglahutusega teleprogramme krüpteeritult (tasulisena) ning paljusid ka koodivabalt, s.o vabalevi- ehk [[FTA]]-programmidena .
Lisaks sellele on pildi- ja helivoog erinevatel kanalitel pakitud erinevate meetoditega ([[MPEG2]], [[MPEG4]] h.246 AVC, AAC jt.). Vaatamiseks ja kuulamiseks peab vastuvõtja vastavat pakkimistehnoloogiat toetama.


Üleminek analoogsignaalilt ([[PAL]], [[SECAM]]) digitelevisioon]]i standardile DVB-S algas Euroopas 1990. aastate keskel (seega oluliselt varem kui maapealse antenni- ja kaabeltelevisiooni korral). Andmepakkimisstandardeiks oli esialgu [[MPEG]]-2 ja seejärel MPEG-4.
Analoog-TV standardite ( [[PAL]], [[NTSC]] ja [[SECAM]] jt.) kasutus väheneb tänapäeval kiirelt.

[[Pilt:Antenne-toroidale.jpg|pisi|Toroidaalne paraboolantenn mitmelt tehiskaaslaselt lähtuvate signaalide vastuvõtuks]]

== Vastuvõtt mitmelt satelliidilt ==
Ekvaatori kohal „ripub” sadu sidesatelliite, mis vahendavad Maale tuhandeid televisiooni- ja raadioprogramme. Et satelliidid üksteist vastastikku ei häiriks, peavad geostatsionaarsed tehiskaaslased olema paigutatud vähemalt 1-kraadise vahega. Tegelikkuses on vahed mitmesugustel põhjustel märksa suuremad. Siiski on võimalik mitmelt lähestikuselt satelliidilt signaale vastu võtta ühe taldrikuga, mille fookuse piirkonda on paigaldatud kaks või enam vastuvõtupead. Spetsiaalse multifookusantenni toroidaalse paraboolreflektori fokaalribas võib paikneda nt neli LNB-d (haardeulatus üle 20°).

=== Ilmastiku ja Päikese mõjud signaali vastuvõtule===
Vastuvõttu võib mõjutada vihm (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad), veelgi rohkem aga peegeldit ja LNB-d katvad jääkristallid ning eriti lumi. Signaali levi on häiritud ka äikese ajal.

Lisaks sellele on signaali edastamises kaks korda aastas hetkeline katkestus – siis kui päikesekiired on täpselt selle geostatsionaarse tehiskaaslase taga, millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub kevadeti ja sügiseti keskpäeval ja siis kuni kahenädalase ajavahemiku jooksul. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
* [[Satelliiditaldrik]]
* [[Satelliitringhääling]]
* [[Satelliiditaldrik]]
* [[Paraboolantenn]]
* [[FTA vastuvõtja]]

==Välislingid==
* [http://www.lr.ttu.ee/~eriklos/Kaeval.pdf Ülevaade satelliitsidesüsteemidest]
* [http://www.hot.ee/sateks/satileksikon.pdf Peeter Vilborn. Satileksikon]
* [http://www.lyngsat.com Satelliidid, paketid ja kanalid (inglise keeles)]
* [http://www.satsig.net/ Satellite Signals]


[[Kategooria:Televisioon]]
[[Kategooria:Televisioon]]
[[Kategooria:Kosmonautika]]
[[Kategooria:Kosmonautika]]

{{Kosmoselend}}

Redaktsioon: 6. aprill 2015, kell 07:25

Maa pöörlemisega sünkroonselt tiirlev tehiskaaslane

Satelliittelevisioon, ka sat-TV, on televisiooniprogrammide edastamine sidesatelliitide ehk sidetehiskaaslaste vahendusel.

Need satelliidid tiirlevad geostatsionaarsel orbiidil, s.t ekvaatori kohal Maa pöörlemisega samas suunas sellisel kõrgusel (umbes 35 800 km), et nende tiirlemisperiood on 24 tundi. Sel juhul püsib satelliit Maa ühe ja sama punkti kohal.

Sidesatelliidil olev retranslaator ehk transponder võtab vastu Maal asuvast kosmosesidesaatjast edastatavat raadiosignaali, mis kannab satelliitringhäälingu televisiooni- ja raadioprogramme. Transponder võimendab neid signaale ja saadab muudetud kandesagedustel raadiokiirena tagasi Maa teatud kindla piirkonna poole. Vastuvõetava signaali võimsus on kõige suurem kiirega kaetud ala keskosas.

Transponderite raadiosignaale võetakse vastu sidesatelliidi poole suunatud paraboolantenniga, mida kutsutakse satelliiditaldrikuks. Peegeldi suunab väljaeraldatud elektromagnetlained oma fookuses kaiknevasse võimendus-muundusplokki (LNB), mille väljundist lähevad elektrisignaalid vastuvõtjasse. Vastuvõtuseadmeks võib olla eraldi satelliidituuner (satituuner, digiboks) või digiteleris paiknev DVB-S-moodul.

Satelliittelevisioon on ainus televisiooniprogrammide edastamise võimalus maades ja piirkondades, kus puudub maapealse televisioonilevi võrk ja kaabeltelevisiooni võrk.

Euroopasse teleprogramme saatvaid sidesatelliite

Arenguetapid

Esimene satelliittelevisiooni ülekanne tehti Euroopast Põhja-Ameerikasse 1962. aastal tehiskaaslasega Telstar, mis tiirles suhteliselt madalal elliptilisel orbiidil (1000–55000 km). Esimene geosünkroonne ehk geostatsionaarne sidetehiskaaslane Syncom 2 jõudis orbiidile 1963. aastal. Maailma esimene kommertsiaalne sidetehiskaaslane Intelsat I (Early Bird ’varajane lind’) lennutati geosünkroonsele orbiidile 6. aprillil 1965. Esimene riiklik satelliittelevisioonivõrk Orbita loodi 1967. aastal Nõukogude Liidus.

Esimesed satelliidisüsteemid kasutasid raadiolainete edastuseks C-sagedusala (4–8 GHz), Et aga madala sageduse tõttu lisandub vastuvõetavale signaalile rohkesti maapealseid raadiohäireid, samuti oli sagedusala mahutavus piiratud, mindi Euroopas üle Ku-sagedusala (12–18 MHz), millest sagedusriba 11,70–12,95 GHz on eraldatud TV-signaali edastamiseks transponderitelt otse kodukasutajate vastuvõtuantennidesse. Niisuguse DTH-teenusena (lühend ingl k sõnadest Direct to Home) on võimalik otse vastu võtta tuhandeid tava- ja kõrglahutusega teleprogramme krüpteeritult (tasulisena) ning paljusid ka koodivabalt, s.o vabalevi- ehk FTA-programmidena .

Üleminek analoogsignaalilt (PAL, SECAM) digitelevisioon]]i standardile DVB-S algas Euroopas 1990. aastate keskel (seega oluliselt varem kui maapealse antenni- ja kaabeltelevisiooni korral). Andmepakkimisstandardeiks oli esialgu MPEG-2 ja seejärel MPEG-4.

Toroidaalne paraboolantenn mitmelt tehiskaaslaselt lähtuvate signaalide vastuvõtuks

Vastuvõtt mitmelt satelliidilt

Ekvaatori kohal „ripub” sadu sidesatelliite, mis vahendavad Maale tuhandeid televisiooni- ja raadioprogramme. Et satelliidid üksteist vastastikku ei häiriks, peavad geostatsionaarsed tehiskaaslased olema paigutatud vähemalt 1-kraadise vahega. Tegelikkuses on vahed mitmesugustel põhjustel märksa suuremad. Siiski on võimalik mitmelt lähestikuselt satelliidilt signaale vastu võtta ühe taldrikuga, mille fookuse piirkonda on paigaldatud kaks või enam vastuvõtupead. Spetsiaalse multifookusantenni toroidaalse paraboolreflektori fokaalribas võib paikneda nt neli LNB-d (haardeulatus üle 20°).

Ilmastiku ja Päikese mõjud signaali vastuvõtule

Vastuvõttu võib mõjutada vihm (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad), veelgi rohkem aga peegeldit ja LNB-d katvad jääkristallid ning eriti lumi. Signaali levi on häiritud ka äikese ajal.

Lisaks sellele on signaali edastamises kaks korda aastas hetkeline katkestus – siis kui päikesekiired on täpselt selle geostatsionaarse tehiskaaslase taga, millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub kevadeti ja sügiseti keskpäeval ja siis kuni kahenädalase ajavahemiku jooksul. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.

Vaata ka

Välislingid