Põlva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tibukonn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Põlva raudteejaam''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pölwe'') on [[raudteejaam]] [[Põlvamaa]]l [[Põlva]]s.
'''Põlva raudteejaam''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pölwe'') on [[raudteejaam]] [[Põlvamaa]]l [[Põlva]]s.


Põlva jaamas asub kaks madalat [[perroon]]i pikkusega 103 m ja 294 m. [[Tartu-Orava raudteeliin]]il sõidab vastavalt nädalapäevale ning aastaajale 1-4 [[reisirong]]i päevas. [[Rong]] sõidab [[Tartu]]st [[Põlva]]sse umbes 55 minutit.
Põlva jaamas asub alates [[2011]]. aastast uus 550mm kõrgune täispikk [[ooteplatvorm]]. Raudteejaamas peatuvad kokku neli korda päevas [[Elron]]i [[Tartu-Koidula raudteeliin]]il sõitvad [[reisirong]]id. [[Rong]] sõidab [[Tartu]]st [[Põlva]]sse umbes 45 minutit.
[[File:Põlva veetorn.jpg|thumb|Veetorn Põlva raudteejaama juures]]
[[File:Põlva veetorn.jpg|thumb|Veetorn Põlva raudteejaama juures]]


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1931]], seoses [[Tartu-Petseri raudteeliin]]i rajamisega. Raudteejaama avamine on tähtis [[Põlva]] majanduselu arendajana.
Jaam avati aastal [[1931]], seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tartu–Petseri raudtee]] rajamisega. Raudteejaama avamine oli tähtis [[Põlva]] majanduselu arendajana.


Põlva jaamas asus varasemalt kaks madalat [[perroon]]i pikkustega 103 m ja 294 m, mis tänaseks on lammutatud.
==Jaamahoone==
==Jaamahoone==
Põlva [[jaamahoone]] valmis tüüpkavandi järgi nagu [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaal]] ja [[Vigala raudteejaam|Vigalas]]. Jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid [[veetorn]] hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref>.
Põlva [[jaamahoone]] ehitati tüüpkavandi järgi sarnaselt [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaal]], [[Vigala raudteejaam|Vigala]], [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]] ja [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]] jaamahoonetega. Tegemist on sümmeetrilise ristkülikulise põhiplaani ja madala kelpkatusega kivihoonega, mis ehitati tõenäoliselt [[Leon Johanson]]i projekti järgi 1931. aastal. Põlva jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid [[veetorn]] hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. <ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. lk. 60]</ref><ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref>


Põlva jaamahoone on tänaseks tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks. <ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1857 Põlva raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register]</ref>


{{coordinate|NS=58/4/11.935/N|EW=27/5/28.762/E|type=landmark|region=EE}}


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 5. aprill 2015, kell 12:56

Põlva raudteejaam

Põlva raudteejaam (saksa Pölwe) on raudteejaam Põlvamaal Põlvas.

Põlva jaamas asub alates 2011. aastast uus 550mm kõrgune täispikk ooteplatvorm. Raudteejaamas peatuvad kokku neli korda päevas Elroni Tartu-Koidula raudteeliinil sõitvad reisirongid. Rong sõidab Tartust Põlvasse umbes 45 minutit.

Veetorn Põlva raudteejaama juures

Ajalugu

Jaam avati aastal 1931, seoses laiarööpmelise Tartu–Petseri raudtee rajamisega. Raudteejaama avamine oli tähtis Põlva majanduselu arendajana.

Põlva jaamas asus varasemalt kaks madalat perrooni pikkustega 103 m ja 294 m, mis tänaseks on lammutatud.

Jaamahoone

Põlva jaamahoone ehitati tüüpkavandi järgi sarnaselt Märjamaal, Vigala, Kiidjärve ja Ruusa jaamahoonetega. Tegemist on sümmeetrilise ristkülikulise põhiplaani ja madala kelpkatusega kivihoonega, mis ehitati tõenäoliselt Leon Johansoni projekti järgi 1931. aastal. Põlva jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid veetorn hävis Teises maailmasõjas. [1][2]

Põlva jaamahoone on tänaseks tunnistatud kultuurimälestiseks. [3]

Viited

Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Taevaskoja
Põlva
Holvandi