Diplomaatiline auaste: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
P Adeliine teisaldas lehekülje Diplomaatilised auastmed pealkirja Diplomaatiline auaste alla
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 31. märts 2015, kell 06:10

Diplomaatiline auaste on karjääridiplomaadile Eesti riigi nimel antav aunimetus, mis omistatakse välissuhtlemise kogemuste ja välisteenistuses saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. Diplomaatiline auaste on suursaadik.[1]

Diplomaatilise auastme andmise tingimused

Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile:
1) kellel on välissuhtlemises pikaajaline kogemus ja välisteenistuses silmapaistvad tulemused;
2) kes on olnud välisteenistuses vanemnõunikuna vähemalt viis aastat.
Erandkorras võib atesteerimiskomisjoni ettepanekul anda diplomaatilise auastme käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi järgimata karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis.[2]

Diplomaatilise auastme andmine

1) Diplomaatilise auastme annab eluajaks Vabariigi President.
2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme andmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul.[3]

Diplomaatilise auastme äravõtmine

1) Diplomaatilise auastme võib ära võtta Vabariigi President, kui diplomaat on kriminaalkorras karistatud.
2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme äravõtmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul. [4]


Erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamine toimub järgmiste etappidena

1. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks välisminister atesteerimiskomisjoni ettepanekul. 2. Vabariigi Valitsus kinnitab erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri ning esitab selle nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile. 3. Vabariigi President annab nõusoleku erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri kinnitamiseks 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. Nõusoleku saamisest teatab Välisministeerium Riigikogu väliskomisjonile. 4. Pärast erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri kinnitamist taotleb Välisministeerium erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadile selle välisriigi pädeva asutuse nõusolekut (agrément’i), kuhu suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida. Kui erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida rahvusvahelise organisatsiooni juurde, taotleb Välisministeerium vajaduse korral selle organisatsiooni nõusolekut (agrément’i). 5. Välisminister teatab Vabariigi Valitsusele nõusoleku (agrément’i) saamisest ning Vabariigi Valitsus teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks. 6. Vabariigi President nimetab kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. 7. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nime ei avalikustata enne tema nimetamist.[5]

Viited

  1. RT I 2006, 26, 193 Välisteenistuse seadus § 2, ptk. 2, jagu 2, jaotis 2.
  2. RT I 2006, 26, 193 Välisteenistuse seadus § 2, ptk. 2, jagu 2, jaotis 2.
  3. RT I 2006, 26, 193 Välisteenistuse seadus § 2, ptk. 2, jagu 2, jaotis 2.
  4. RT I 2006, 26, 193 Välisteenistuse seadus § 2, ptk. 2, jagu 2, jaotis 2.
  5. RT I 2006, 26, 193 Välisteenistuse seadus § 27.