Harri Holkeri: erinevus redaktsioonide vahel
P →Viited |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Holkeri.jpg|pisi]] |
[[Pilt:Holkeri.jpg|pisi|Harri Holkeri]] |
||
'''Harri Hermanni Holkeri''' ([[6. jaanuar]] |
'''Harri Hermanni Holkeri''' ([[6. jaanuar]] [[1937]] [[Oripää]] – [[7. august]] [[2011]] [[Helsingi]]<ref>[http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Valtioneuvos+Harri+Holkeri+on+kuollut/1135268356446 Helsingin Sanomat]</ref>) oli [[Soome]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. |
||
Harri Holkeri oli [[Eduskunta|Eduskunna]] liige aastatel [[1970]] |
Harri Holkeri sõndis [[soomerootslased|soomerootslaste]] peres Antti Holkeri ja Maire Ahlgreni pojana. Noorpõlves oli ta [[skautlus|skaudiliikumise]] aktivist. |
||
Holkeri oli [[Eduskunta|Eduskunna]] liige aastatel [[1970]]–78 ja [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvusliku Koonderakonna]] esimees [[1971]]–[[1979|79]]. Pärast [[Soome Pank|Soome Panga]] juhatuse liikmeks saamist [[1978]] loobus ta nii rahvaesindaja kui ka partei esimehe kohast. |
|||
Harri Holkeri oli oma erakonna presidendikandidaat [[1982. aasta Soome presidendivalimised|1982.]] ja [[1988. aasta Soome presidendivalimised|1988. aasta presidendivalimistel]], kuid ei pääsenud kummalgi korral kahe parema hulka. |
Harri Holkeri oli oma erakonna presidendikandidaat [[1982. aasta Soome presidendivalimised|1982.]] ja [[1988. aasta Soome presidendivalimised|1988. aasta presidendivalimistel]], kuid ei pääsenud kummalgi korral kahe parema hulka. |
||
Aastatel [[1981]] |
Aastatel [[1981]]–87 oli Holkeri [[Helsingi]] linnavolikogu esimees. |
||
⚫ | |||
[[1. juuli]]l 1991 tegi Holkeri maailma esimese [[GSM]]-mobiiltelefonikõne. See toimus [[Nokia]] [[mobiiltelefon]]iga sagedusel 900 MHz. |
|||
Harri Holkeri tegutses [[ÜRO]] esindajana [[Põhja-Iirimaa]]l ja [[2003]]–[[2004|04]] [[Kosovo]]s. [[2000]]–[[2001|01]] juhatas ta [[ÜRO peaassamblee]] istungeid. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Suurbritannia]] kuninganna [[Elizabeth II]] andis Holkerile [[1999]] [[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomadöri tiitli panuse eest Põhja-Iirimaa rahuprotsessi. |
|||
Harri Holkeri on tegutsenud ka [[ÜRO]] esindajana muuhulgas [[Põhja-Iirimaa]]l ja [[Kosovo]]s. |
|||
Holkeri [[abielu|abiellus]] [[1960]] Marja-Liisa Lepistöga. Neile sündisid kaks last: [[1962]] Jukka ja [[1964]] Katju. |
|||
⚫ | |||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 30. märts 2015, kell 13:44
Harri Hermanni Holkeri (6. jaanuar 1937 Oripää – 7. august 2011 Helsingi[1]) oli Soome poliitik ja diplomaat.
Harri Holkeri sõndis soomerootslaste peres Antti Holkeri ja Maire Ahlgreni pojana. Noorpõlves oli ta skaudiliikumise aktivist.
Holkeri oli Eduskunna liige aastatel 1970–78 ja Rahvusliku Koonderakonna esimees 1971–79. Pärast Soome Panga juhatuse liikmeks saamist 1978 loobus ta nii rahvaesindaja kui ka partei esimehe kohast.
Harri Holkeri oli oma erakonna presidendikandidaat 1982. ja 1988. aasta presidendivalimistel, kuid ei pääsenud kummalgi korral kahe parema hulka.
Aastatel 1981–87 oli Holkeri Helsingi linnavolikogu esimees.
1987. aastal sai Holkerist üle 43 aasta esimene Koonderakonna peaminister. 1991. aastal siirdus ta tagasi Soome Panka, kus töötas kuni pensionile jäämiseni 1997.
1. juulil 1991 tegi Holkeri maailma esimese GSM-mobiiltelefonikõne. See toimus Nokia mobiiltelefoniga sagedusel 900 MHz.
Harri Holkeri tegutses ÜRO esindajana Põhja-Iirimaal ja 2003–04 Kosovos. 2000–01 juhatas ta ÜRO peaassamblee istungeid.
Aastal 1998 sai ta riiginõuniku aunimetuse. See on Soome kõrgeim aunimetus.
Suurbritannia kuninganna Elizabeth II andis Holkerile 1999 Briti impeeriumi ordu rüütelkomadöri tiitli panuse eest Põhja-Iirimaa rahuprotsessi.
Holkeri abiellus 1960 Marja-Liisa Lepistöga. Neile sündisid kaks last: 1962 Jukka ja 1964 Katju.
Viited
Eelnev Kalevi Sorsa |
Soome peaminister 1987–1991 |
Järgnev Esko Aho |