Ambrose Bierce: erinevus redaktsioonide vahel
Lehekülg asendatud tekstiga ''' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
' |
|||
== <big>Kavastu mõis</big> == |
|||
'''Kavastu mõis''' (saksa keeles Kawast) asus Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Virumaal. |
|||
== Ajalugu == |
|||
Esmateated mõisast pärinevad 1389. aastast. 19.sajandil kuulus mõis [[Fockidele]] ja 20. sajandi alguses [[Dehnidele]]. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Arnold Julius von Dehn]]. Mõisa [[historitsistlik]] peahoone valmis 1860. aastatel. 1921. aastast tegutses hoones kool. 1972. aastal peahoone põles. Hiljem paigutati sellele kohale Kavastu kooli mälestuskivi. Auringi ääres asunud kaaristuga ait ja tall-tõllakuur on varemeis. Pargi servas säilinud omapärane tuvitorn meenutab keskaegset kindlusetorni. Torn on valminud ehitusmeister [[Vollmülleri]] käe all 1869. aastal. Peenelt väljatöötatud paekivist laskeavasid meenutavate akendega ehitisel on koonustorn ning lai [[mašikulii]]. Eemal põllul seisavad tuuliku varemed. <ref>Alo Särg. ''Lääne-Virumaa mõisad'' ''ja mõisnikud''. Kirjastus Argo, 2007, lk 44</ref> |
|||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Lääne-Virumaa mõisad]] |
|||
Redaktsioon: 29. märts 2015, kell 16:29
Kavastu mõis
Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) asus Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Ajalugu
Esmateated mõisast pärinevad 1389. aastast. 19.sajandil kuulus mõis Fockidele ja 20. sajandi alguses Dehnidele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Arnold Julius von Dehn. Mõisa historitsistlik peahoone valmis 1860. aastatel. 1921. aastast tegutses hoones kool. 1972. aastal peahoone põles. Hiljem paigutati sellele kohale Kavastu kooli mälestuskivi. Auringi ääres asunud kaaristuga ait ja tall-tõllakuur on varemeis. Pargi servas säilinud omapärane tuvitorn meenutab keskaegset kindlusetorni. Torn on valminud ehitusmeister Vollmülleri käe all 1869. aastal. Peenelt väljatöötatud paekivist laskeavasid meenutavate akendega ehitisel on koonustorn ning lai mašikulii. Eemal põllul seisavad tuuliku varemed. [1]
Viited
- ↑ Alo Särg. Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Kirjastus Argo, 2007, lk 44