Esindusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Eemaldatud muudatus 4144409, mille tegi Vaher (arutelu) maha kirjutatud
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul [[rahvas]] [[võimu teostamine|teostab]] [[rahva võim|oma võimu]] kaudselt, [[rahvaesindaja|esindaja]]te kaudu. [[Parlamentaarne riik|Parlamentaarses riigis]] [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]].
'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul [[rahvas]] [[võimu teostamine|teostab]] [[rahva võim|oma võimu]] kaudselt, [[rahvaesindaja|esindaja]]te kaudu. [[Parlamentaarne riik|Parlamentaarses riigis]] [[valimised|valib]] rahvas oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]].

Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia. Rahvas võib oma esindajaid valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Esindusdemokraatia alused on:
* rahva suveräänsus;
* valitsemine valitsetavate nõusolekul;
* enamuse võim;
* vähemuse õigused;
* põhiliste [[Inimõigused|inimõiguste]] tagamine;
* vabad ja ausad valimised;
* võrdsus seaduste ees;
* korrakohane õigusemõistmine;
* põhiseadusega piiratud riigivõim;
* sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline arvamuspaljusus (pluralism);
* sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.


==Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid==
==Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid==

Redaktsioon: 28. märts 2015, kell 14:04

Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi.

Esindusdemokraatia ja muud demokraatia vormid

Kuna esindusdemokraatia kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel otsedemokraatia ja osalusdemokraatia põhimõtteid.

Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste (linn, riik, riikide liit) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat.

Esindusdemokraatia ja otsedemokraatia

Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt.

Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia

Esindusdemokraatia teisendit, mis sisaldab otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiaks. Tavaliselt toimib osalusdemokraatia paremini väiksemate kogukondade või otsustusüksuste tasemel (näiteks perekond, korteriühistu, küla, kogukond). Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes tööjõudu (bürokraatia), keda võib rakendada muul tööl.